.jpg)
Janika Laht, LULUFC koordinaator Keskkonnaagentuuris
ettekandega "Märgalad Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris"
Kas looduskaitsealad lähevad LULUCFi arvestusse? Ehk kui seal taastamistegevuste tõttu midagi muutub, siis kuidas see arvestust mõjutab?"LULUCF arvestusse ei lähe mittemajandatavad märgalad. Seega võib üldistatult öelda, et looduskaitsealused sood ja märgalad ei ole LULUCF kasvuhoonegaaside arvestuses."
Kas süsinikuVARU arvestusse on hõlmatud ka mittemajandatavad märgalad?
"Ei, LULUCF märgalade kategooria süsinikuvaru ja selle muutusi arvestatakse üksnes majandatavate märgalade osas."
Kuidas "soo" on defineeritud SMIs ja LULUCFis?
"Vastan inglise keeles ja viitega IPCC juhendile: Wetlands category includes areas of peat extraction and land that is covered or saturated by water for all or part of the year (e.g., peatlands) and that does not fall into the Forest Land, Cropland, Grassland or Settlements categories. It includes reservoirs as a managed sub-division and natural rivers and lakes as unmanaged sub-divisions."
Kuidas mõjutab paisjärve alla laskmine CO2 heidet v sidumist? Sh paisjärve ajutine tuhjendamine (puhastamiseks vms) ja püsiv allla laskmine (paisu eemaldamine)?
"Praeguses LULUCF arvestuses ei mõjuta, sest meil ei ole vastavat metoodikat ega selliseid üksikasjalikke andmeid iga järve kohta. Teoorias võiks keskmise aastase jäävaba veepeegli pindala muutus anda mõningase muutuse kasvuhoonegaaside heites, aga praktikas on need muutused ilmselt kogu riigi lõikes nii väikesed, et mõju oleks marginaalne."
Kuivõrd on CO2 allikaks paisude likvideerimine?
"vt eelmine vastus."
Kes Eestis neid metoodikaid välja töötab?
"LULUCF sektori metoodikaid arendab ja töötab välja Keskkonnaagentuur koostöös teadlastega. Lisaks on alates 2025. aastast loodud LULUCF juhtkomisjon, kes suunab metoodikate arendamist."
Kuidas ettevõtjad arvutasid turbatootmisalade süsinikuvaru (süsinikukoguse). Kas on kusagilt leitav ka mõni aruanne?
"Ilmselt on mõeldud seda uuringut: https://turbaliit.ee/wp-content/uploads/2025/04/Aiandusturba-susiniku-ringmajanduse-lopparuanne_2024-12.pdf"
Mis on põhjus, miks LULUCFis ei arvestata majandatavate soodena kuivendusest mõjutatud soid (mis ei ole jääksood)?
"vt vastus soo definitsiooni kohta."
Kas uuel mullastikukaardil on olemas ka mingi vallapõhine üldistus muldade kohta?
"Keeruline öelda, sest mullastikukaardi uuendamine on töös ja lõpeb 2026. aasta lõpul. Ilmselt on võimalik selliseid vallapõhiseid väljavõtteid sealt teha, kuid hetkel ei oska öelda, kas need saavad ka eraldi avaliku kihina kuskil kuvatud."
Aiandusturba statistika metoodiline lähenemine vastab siiani energeetilise turba tootmisele. Mida kavatseb riik teha, et metoodika viia vastavusse reaalsusele?
"Aiandusturba metoodika vastab IPCC juhendis toodud metoodikale ning see on sõnaselgelt märgalade kategooria ja aiandusturba kohta, mitte energeetilise turba kasutamise kohta. Viimase metoodika on teistel alustel ning arvestatakse energeetika sektoris. Hetkel on töös mitmeid arendusi, mille tulemusena on võimalik aiandusturba metoodikat veelgi täiustada. Tänaseks on see viidud Tier 2 tasemele ehk et kasutusele on võetud riigipõhised andmestikud ja näitajad."
Miks ei arvestata looduslikes rabades süsiniku sidumist?
"Kasvuhoonegaaside aruandlus peab kajastama inimtekkelisi kasvuhoonegaase. Sellest tulenevalt on ka IPCC juhendites selgelt kirjas, et märgalade kategoorias tuleb arvestada vaid neid majandatavaid märgalasid, kus inimtegevus on veetaset mõjutanud - kas turbaalasid kuivendanud või siis nt veekogusid paisutanud."
Triin Amos, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
ettekandega "Kaitstavate soode tegevuskavast"
Kas pole lühinägelik jätta osa madalsoid loodusdirektiivi madalsoo elupaigatüübi hulka arvestamata ja seetõttu sisuliselt kaitseta?"Loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimestikku on arvatud elupaigatüübid, mis üle-euroopaliselt on kadumisohus, piiratud levilaga või silmapaistvalt esinduslike tüüpiliste omadustega mõnes biogeograafilises piirkonnas. See tähendab, et Euroopa tasandil ei nõuta kõikidesse tüüpidesse kuuluvate liigivaeste madalsoode kaitseks erikaitsealade rajamist. Kuigi looduskaitse on viimasel ajal Loodusrdirektiivil põhinev, on võimalik kaitse alla võtta ka siseriiklikult olulisi väärtusi."
Kui mäeeraldiste mõjualas on ca 5000 ha sooelupaiku, ja need degradeeruvad, siis kas need lähevad LULUCF heite arvestusse?
"LULUCF arvestuse võivad need alad liikuda, kui nende degradeeruvad/metsastuvad sellel määral, et liiguvad majandusmetsade arvestusse. Praegu on selliste alade kategoriseerimine (turbaalad, millest kaasneb süsinikuheide ja mis samal ajal on metsamaa) arutlusel. Looduslikus seisundis sood hetkel LULUCF arvestuses ei ole. Kaevandajatele seatakse viimasel ajal väljastatavates lubades tingimusi, et turba kaevandamine ei tohi piirnevatele aladele mõju avaldada ja soode looduslik seisund peab säilima."
Arvutasite välja kaevandusalade mõjusfääri 300 m. Kas sarnane arvestus on tehtud ka muudele taristuobjektidel samas määras? Teed, RB jm slaidil näidatud alad?
"Sellist arvestust ei ole esialgu tehtud, aga see ei ole kuigi keeruline."
Kas looduslikus seisundis soid saab veel kaevandada, kui sooelupaikade seisund on puudulik või halb?
"Võimalus soodes kaevandamiseks on piiratud Keskkonnaministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 87 „Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 nimekirjaga, aga ka nimekirjas toodud soode puhul, kuhu on esitatud kaevandamisloa taoltlus, aga töid alustatud pole, võidakse nõud keskkonnamõjude/Natura hindamist, mille tulemuste põhjal selgub, kas kaevandamine on võimalik. Muudesse soodesse, nende seisundist sõltumata, turba kaevandamise loa taotlust esitada võimalik ei ole."
Kas soode kaitse tegevuskava koostamisel saab kaasa ka rääkida?
"Soode kaitse tegevuskavale saab arvamusi esitada, kui see jõuab avalikustamise etappi. Vastavad teated ilmuvad Keskkonnaameti meediakanalites."
Mart Kiis, Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegiate valdkonna juht
ettekandega "Teel Eesti looduse taastamise kavani"
Riigil on käimas suur LifeWetEst projekt, kus Lääne-Eesti vesikonna seisundit parandada tahetakse. Kas sellel projektil on seosed ka taastamiskavaga? "Vee valdkonnas on veemajanduskavade rakendamine võtmetähtsusega. LIFE WetEsti tegevused panustavad osaliselt ka taastamise eesmärkidesse, samuti on Kliimaministeerium asutusena seotud mõlema tegevusega ja vastastikune koordinatsioon on tagatud."
Kui suurel määral on taastamiskava sisendiks erinevate maakasutus-sektori lobistid vrs ülikoolide teadlased?
"Kava koostamiseks viiakse ellu laiapõhjaline kaasamsprotsess. Ekspertrühmade töös osalevad teadlased, kelle töö on mh lepinguliselt tasustatud. Kõik teised osapooled saavad panustada kaasamisseminaride raames."
Märgala viljelus- kas lisaks ideele viiaksevka läbi majandusanalüüs, mis suund võiks tasuv olla arvestatades eesti vegetatsiooni perioodi ja kultuure
"Taastamiskavale koostatakse sotsiaalmajanduslike mõjude ja kaasneva kasu analüüs. Selle ulatus ei ole hetkel veel selge."
Reeli Sildnik, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik
ettekandega "Turba teekaart – tasakaal maapõueressursside kasutuse ja keskkonnahoiu vahel"
Kui teekaart pole strateegiline dokument, siis millist otsustus-jõudu selline teekaart (k)annab?"Teekaart on poliitikakujundamise tööriist ja suunisdokument, mis tähendab, et
• see suunab riigi otsuseid (nt investeeringud sektorisse ja turba kasutuse poliitika);
• selle alusel kujundatakse meetmed ja rahastusotsused;
• see on sisendiks teistele ametlikele arengudokumentidele;
• selle elluviimine toimub läbi konkreetsete programmide ja õigusaktide.
Ehk – teekaardil ei ole otsest õigusjõudu, kuid sellel on praktiline poliitiline ja halduslik mõju."
Kas innovaatiliste kasutussuundade puhul on analüüsitud ka nende toorainevajadust mahuliselt? Teada on, et mida kallim (konsentreeritum) toode, seda enam tooret
"Kõrgema lisandväärtusega toodete puhul võib ühiku kohta kuluda rohkem toorainet ning seda aspekti ei ole alati täielikult kvantifitseeritud. Teekaardis on fookus suunatud eelkõige lisandväärtuse kasvatamisele, mitte tootmismahu maksimeerimisele. Toorainevajadust on võimalik hinnata konkreetsete kasutussuundade lõikes ning üldine esmane hinnang turba kaevandamise varustuskindlusele on esitatud maavarade bilansis."
Kui palju töötajaid on Eestis turbatööstuses?
"Eesti turbasektor annab hinnanguliselt umbes 0,12% Eesti koguhõivest, mis vastab ligikaudu 860 otsesele töökohale (TalTech, 2024). Lisaks loob sektor täiendavat kaudset tööhõivet seotud tegevusaladel, nagu substraaditootmine, transport ja logistika.
Turbatööstuse töökohad paiknevad valdavalt maapiirkondades, kus alternatiivseid töövõimalusi on vähem kui suuremates keskustes. Seetõttu on sektoril oluline regionaalmajanduslik roll, toetades kohalike omavalitsuste tulubaasi, elanike toimetulekut ning piirkondlikku tööhõivet.
Majanduslikult on turbasektori panus hinnanguliselt umbes 0,6% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st), mis näitab, et vaatamata suhteliselt väikesele hõivele on sektori majanduslik lisandväärtus märkimisväärne."
Kuidas on turvas oluline väliskaubandusbilanss täpselt?
"Turvas ja turba baasil toodetud kasvusubstraadid on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel, millest eksporditakse hinnanguliselt 90–95% toodangust. Sektor on valdavalt ekspordile suunatud ning annab seeläbi positiivse panuse Eesti väliskaubandusbilanssi.
Lisaks loob turbatööstus töökohti Eestis, peamiselt maapiirkondades, ning tagab sissetuleku kohalikele elanikele, kes sektoris töötavad.
Turba kohapealne väärindamine kõrgema lisandväärtusega toodeteks suurendab eksporditulu ühe tooraineühiku kohta ning tugevdab nii väliskaubandusbilansi kui ka kohaliku majanduse mõju. Seetõttu on teekaardis eesmärgiks suurendada turba kohapealset väärindamist ja sektori lisandväärtust."
Enamik turbaettevõtete omanikke on teiste riikide (nt Saksamaa, Soome) ettevõtted ja ligi 95% turbast eksporditakse. Kui suurt tulu välisomanikud saavad?
"See ei ole iseloomulik ainult turbavaldkonnale – suur osa Eesti ettevõtetest on loodud väliskapital, kus välisomanikud saavad osa kasumist dividendide kaudu.
Turbaettevõtete puhul on oluline majanduslik kasu, et sektor loob töökohti, peamiselt maapiirkondades, ja mille kaudu tekib maksutulu. Kohalikku majandustegevust toetatakse läbi palkade ja teenuste tarbimise. Turba kaevandamine ei piirdu kaevandamisega, vaid on oluliselt laiem tegevusvaldkond, milles on loodud töökohti väga mitmete eluvaldkondade jaoks.
Seega on välisomanike kasumist riigile olulisem kohapealne tööhõive, maksutulu ja regionaalne majanduslik kasu."
Turbakaevandamine on igal juhul keskkonda kahjustav ja jutt tasakaalu otsimisest on kahjuks rohepesu par excellence!
"Turba kaevandamise keskkonnamõju tuuakse välja ka teekaardis. Eesmärk ei ole kaevandamise keskkonnamõju pisendamine, vaid mõju realistlik vähendamine ja juhtimine kehtiva regulatsiooniga.
Eestis toimub kaevandamine keskkonnalubade, järelevalve ja seire tingimustes kontrollitult ning olulisel kohal on kaevandatud alade korrastamine ja taastamine. Teekaardis on kirjas põhimõte, et uue kaevandamisloa saab üksnes olemasoleva kaevandamisala korrastamisel.
Teekaardi fookus on seega majandustegevuse ja keskkonnahoiu tasakaalustamisel, kus tegeletakse ka kaevandamise mõju vähendamise ja leevendamisega."
Kas turba teekaardis käsitletakse ka hästilagunenud turba kasutamise arendamist? Seda peaks kehtivate lubadega aladel olema üle 200 aasta varusid.
"Teekaart suunab turba efektiivsemale kasutamisele ja sellest kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Riiklikus plaanis ei ole vahet, kas arendustegevus toimub hästilagunenud turba või vähelagunenud turba kasutuse eesmärgil. Sõltumata maavarast tuleb seda kasutada majanduslikult otstarbekalt ja säästlikult."
Mis on see tasakaalupunkt looduse ja kaevandamise vahel?
"Tasakaalupunkt on kokkuleppeline ning sõltub sellest, millisel määral peetakse võimalikuks majandustegevust ja selle keskkonnamõju ühiskondlikult aktsepteeritaval viisil tasakaalustada. Just seda tasakaalu otsimise küsimust teekaart käsitlebki."
Miks ei tegele turba kaevandamise tagajärgel tekkinud keskkonnakahjudega ekspordiga tegelevad firmad? Miks peab seda tegema EV? See on vale suhtumine.
"Ettevõtted maksavad keskkonnatasud ja maakasutustasu ning on kohustatud kaevandatud ala korrastama. Riik rahastab laiemaid taastamisprojekte (n-ö mahajäetud kaevandamisalade taastamisega, et likvideerida nõukogudeaegsest kaevandamisest tekitatud pärandmõjusid, kuna tollal korrastamiskohustus puudus). Riik ei ole tegelenud kaevandamisloaga kaevandamisalade taastamisega. Maapõueseadusega on riikliku järelevalve peatükk, kus seda küsimust adresseeritakse. Keskkonnajärelevalvega tegeleb Keskkonnaamet, mis pöörab erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Samuti juhtumitega, kus kaevandatud ala jäetakse korrastamata. Selleks on neil kasutada omad meetmed."
Marko Kohv, Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia kaasprofessor
ja Piret Pungas-Kohv, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert projektis WaterLANDS
ettekandega "Meie kaukad on laukad, millel põhja pole all /K.Ehin/"
Laukad on tänapäevase krimikirjanduse lemmik-koht. Eriti nn skandinaavia kirjanduses on rabalaukad surnukehi täis. Kas see jäänuk hirmufolkloorist? "See ei ole niivõrd (tähenduslik) jäänuk, vaid pigem keskkond ja olustik, mis „töötab“ endiselt. Rabade ohtlikkus tuleb esile juba rahvapärimuses – kas eksimise või vajumiskohtade kaudu, mille kohta kasutatakse sageli lauka-sõna (loodusteaduslikult võivad sellisteks vajumispaikadeks olla ka nt älved).
Rabad kui eripärase keskkonnaga maastikud on seotud tundmatuse ja teistsugususega, mis aitab luua sobiva fooni surmateemadega sidumiseks – sealt on omakorda vaid väike samm krimikirjanduseni. Lisaks toetab rabakeskkond seda motiivi, et tapetud võivad küll silma alt olla peidetud, kuid rabade säilitamisvõime annab võimaluse, et peidetud tõed tulevad kunagi siiski päevavalgele.
Kui küsijal või ka teistel lugemishuvilisel on võimalik saata loetelu teostest, kus soodest sh laugastest juttu, oleksin väga tänulik viidete eest - Piret Pungas-Kohv (piretpk@elfond.ee)."
Kas paksema turbakihiga rabades on sügavamad laukad?
"Ei ole selget seost näinud."
Mida mõista lauka põhjana?
"Ettekande kontekstis oli see sonari tarkvara poolt näidatud põhi. Tegelikkuses on see sujuv üleminek hõljuvast mudast turbani, - see üleminek võib olla üsna tüse."
Ain Kull, Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor
ettekandega "Kas parima kliimaga kohaneja otsingud viivad meid rappa?"
Kas ja milline on taastatud sooala ja nn rikkumata soo kliimareguleerimise erinevus?"Looduslikus seisundis ja taastatud sooala kliimaregulatsioon muutuvad üha sarnasemaks vastavalt taastamisest möödunud ajale ja akrotelmi taastumisele. Taastamisjärgselt ei kujune esimestel aastakümnetel (või isegi sajandiga) looduslikule soole sarnast struktuuri (mättad, peenrad, älved, laukad) ega vee horisontaalset ja vertikaalset liikumist ning ka gaasivahetust mõjutav mikroorganismide kooslus pole sama stabiilne kui looduslikus soos. Ekstreemsed ilmastikuolud (eriti põud) mõjutab taastatud soid pikka aega pärast taastamist enam kui looduslikke soid. Erinev on kapillaarvee liikumine, lasundi tihedus (poorsus), õhuga kokku puutunud kihi orgaanilise aine omadused."
Miks Niilusood ei lubanud KliM võtta kohaliku kaitse alla...?
"Kliimaministeerium ei välista Niilusoo kaitse alla võtmist. Kaitseala moodustamise ettepanek tehti ajal mil KMH oli käimas ja KliM poolt soovitati enne kaitseala moodustamise otsuse tegemist ära oodata hindamise tulemused."
Pihel Sarv, Tallinna Halduskohtu kohtunik
ettekandega "Soo õigused Elbu raba loo näitel"
Veerežiimide taastamistöödega ei tohi muuta eraomandis olevaid maid märjemaks. Kas tohime ilma omaniku nõusolekuta muuta ermaid aga kuivemaks? Seda me teeme.
"Riik või KOV peab kaasama maaomaniku iga otsuse või tegevuse arutellu, kui sellega võidakse tema õigusi, sh omandit mõjutada. Kas seda alati tehakse, on iseküsimus. Olen ka oma kohtupraktikas kohanud vaidlusi, kus vaidlustatakse nimelt otsuseid, mis tingisid inimese maa kooskõlastamata ja soovimatu kuivendamise. Kui eraisikust naabri tegevus omaniku maad mõjutab, on samuti seaduses olemas tööriistad enda kaitsmiseks.Riik või KOV peab kaasama maaomaniku iga otsuse või tegevuse arutellu, kui sellega võidakse tema õigusi, sh omandit mõjutada. Kas seda alati tehakse, on iseküsimus. Olen ka oma kohtupraktikas kohanud vaidlusi, kus vaidlustatakse nimelt otsuseid, mis tingisid inimese maa kooskõlastamata ja soovimatu kuivendamise. Kui eraisikust naabri tegevus omaniku maad mõjutab, on samuti seaduses olemas tööriistad enda kaitsmiseks."
Miks me peame taastame võõra riigi/omaniku poolt rüüstatud alasid? Miks me peame kompenseerima nende rahalist kasu saavat saastet?
"Reeglina peaks igasuguse saaste või kahju kõrvaldamisega tegelema see, kes sellest kasu on saanud. Kui riik/KOV on aga selle isiku minema lasknud lipsata, läheb vastutus talle üle ja tal tuleb vajaduse korral endal tegudele asuda."
Elo Liiv, kunstiresidentuuri stipendiaat projektis WaterLANDS
ettekandega - "WaterLANDS kunstiresidentuuri hetkeseisud"
Kas teadus ja kunst on teineteisest kaugenenud?"Minu meelest ei ole kaugenenud, need alati töötavad mõnesmõttes koos ja inspireeruvad teineteisest."