Varem oli ammendatud turbaala äärmiselt tuleohtlik, pinnas kuivas läbi ja tekitas suurt süsinikuheitmete hulka. Taastamistööde eesmärk oli negatiivsed mõjud lõpetada ja soodustada turba taasteket, säilitada ja taastada alade looduslikkust ja kaitsta kaitsealuste ning teiste märgaladega seotud liikide elupaiku. Võtmekohaks oli loodusliku veerežiimi taastamine.
Mida täpselt tehti?
Kraavide sulgemine: Endistel turbatootmisaladel ja metsakuivendusaladel ehitati hulgaliselt pinnaspaisusid ja lävendeid, et sulgeda kuivenduskraavid ja hoida veetaset ühtlaselt kõrgel. See peatab turba lagunemise ja loob soodsad tingimused soo taastumiseks.
Maastiku tasandamine ja kujunenud märgaladel veerežiimi stabiliseerimine: Vanematel kaevandusaladel tasandati turbaaukude vahele jäänud künkaid ja järske nõlvu, et luua suurem, avatum ja ühtlasem õõtsiksoo ala. Samuti asendati koprapaisusid paisudega ja rajati pinnasvall kuivenduskraavi ning kujunenud õõtsiksoo vahele, hoidmaks ära selle kuivamine.
Koristamine: Lisaks taastamistöödele koristati Lavassaare järve idapoolselt küljelt sinna toodud prügi ja viidi ära põlenud onni jäänused.
.JPG "Kunagine põlenguala Lavassaare järve serval, kust on ära viidud kunagise onni jäänustest tekkinud prügi (koristusalal pole enam taimestikku). Foto: Mati Kass")
Mis juhtub edasi?
Tänu taastamisele saab ala pakkuda sobivaid elupaiku märgaladega seotud liikidele - nii taimestikule kui loomastikule. Taimestik hakkab muutuma ja soodsate olude korral võivad endised turbakaevandamisalad juba viie kuni kümne aasta pärast meenutada siirdesoid, osadest aladest kujunevad madalaveelised veekogud. Juba väljakujunenud õõtsiksoode veeseisund muutub stabiilsemaks, kuna alad on eraldatud toimivatest kuivendussüsteemidest. Lavassaare looduskaitsealal muutuvad tingimused soodsamaks seal paiknevatele rabadele, siirdesoo- ja rabametsadele.
Vastates kohalike soovidele, korrastatakse Lavassaare asula lähedal vana raudteetamm turvaliseks jalutusrajaks. Rajale tuleb ka platvorm, kust saab vaadelda kunagisele kaevandusalale kujunenud õõtsiksood.
Taastamistööde järel seirab Tartu Ülikool alal veetaset, loomastikku, taimestiku taastumist ja kasvuhoonegaaside vooge.
Jätkub plaanide seadmine Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimiseks ja tõstmiseks absoluutkõrgusele 16,30 m ühes kalapääsu rajamisega, eesmärgiga parandada Lavassaare järve ning selle ümbruse soode seisundit.
2025 aasta veebruaris alanud taastamistööde lahendused projekteeris OÜ Inseneribüroo STEIGER. Lavassaare ümbruse soode veerežiimi taastamistöid teostasid Hanso MK OÜ ja RT PLaan OÜ, töid korraldas ELF koostöös RMKga. Taastamistööd on lõpusirgel ka vähem kui 30 aastat tagasi mahajäetud turbatootmisväljadel (Elbu ja Lavassaare kaevandusalad, ca 525 hektarit), kus taastamistöid korraldab Tootsi Turvas.
Lavassaare jääksoo taastamine toimub WaterLANDs projekti toel. Projekti partnerorganisatsioonid Eestis on Eestimaa Looduse Fond, RMK, Tartu Ülikool ja Tootsi Turvas.
