Taastamisalad

LAVASSAARE - jääksoo, kuivendatud soomets ja Lavassaare järve ümbrus Lavassaare soostikus  

Pärnust loodesse jääv ulatuslik Lavassaare soostik koosneb mitmest külgepidi kokkupuutuvast rabalaamast nagu nt Maima, Elbu, Nurme, Kaisma ja Laisma. Soostikust on tuntud ka metsane Virussaare rabasaar, mis oli vanasti inimeste pelgupaik.  

Lavassaare soostikus saavad kokku mitme valla ja Pärnu linna piirid. WaterLANDSi projektialad jäävad põhiliselt Põhja-Pärnumaa, aga ka Pärnu linna ja Lääneranna valla maadele.  

Inimese jäljed on Lavassaare soostikus õige tugevad, sest just seal on Eesti kõige ulatuslikumad turbakaevandusalad. Kunagi vaid mõnest talust koosnev Lavassaare küla kujuneski turbakaevanduse hiilgeaegade jooksul ca 450 elanikuga alevikuks.  

KÕRSA - jääksoo Kõrsa raba loodeservas  

Üks WaterLANDSi projektialadest asub Kõrsa raba läänepoolses servas, Sindi linna vahetus läheduses. Administratiivselt jääb taastamisala Pärnu linna maadele. Suure osa projektialast (ca 250 ha) moodustab jääksoo, mis on tekkinud pikaajalise turbakaevandamise tõttu - soo servadel alustati turba võtmist 20. sajandi alguses, soo keskosas avati suured väljakud 1960. aastatel Pärnu EPT poolt. Algsest 3–4 m paksust turbakihist on jääksoos kaevandamise järgselt turvast keskmiselt alles ainult pool meetrit. Kaevandatud turvast kasutati nõukogude ajal loomade allapanuks ja hiljem aianduses kasvusubstraadiks.  

Turbatootmine lõpetati suurel osal kaevandusalast 1990. aastate alguses, ala keskosas kolmanda aastatuhande alguses. Jääksoo ümber on tänaseni kohati säilinud avatumaid rabalaike ja ka rabamännikuid. Turbatootmise lõpetamise järel anti jääksood riigile tagasi korrastamata kujul väitega, et need alad ei vaja edasist viljelustööd. Siiski on suured jääksood Kõrsa raba lääneservas liiga madala veetaseme tõttu siiani halvasti taimestunud ning selline ala on ühtlasi suur CO2 allikas. Samas leidub jääksoos kõrgema veetasemega jääksoolaike, mis on ise juba taastumas. See näitab, et üsna vähese abiga on võimalik jääksoole eluvaim uuesti sisse puhuda. Praegu on projektiala metsamaana RMK hallatav riigimaa. Samas on sel alal kohalikele elanike jaoks arvestatav tähtsus puhkekohana, kus saab käia jalutamas, marju ja seeni korjamas jms.

Jääksoo seisundi parendamisel tuleb leida tasakaalupunkt metsakasvatuse, soo taastamistööde ja kogukonna vajaduste vahel.  

Jääksoost itta jääb looduslikus seisus Kõrsa raba ülejäänud osa, mis on elupaigaks haruldastele linnuliikidele, nt rohunepile. Projektialast lõunas asub siiani toimiv turbakaevandus, mida kavandatakse ka laiendada (kaevandusluba on väljastatud AS-le Jiffy Products Estonia). 

KIKEPERA - kuivendatud soometsad Kikepera looduskaitsealal

Üks WaterLANDS’i projektialadest asub Kikepera looduskaitsealal, Saarde vallas riigile kuuluval maal ning hõlmab ca 2500 hektarit.  

Praegune Kikepera looduskaitseala (10733 ha) moodustati 17. aprillil 2017. a ja hõlmab endist Kikepera hoiuala, mitmete kaitsealuste liikide püsielupaiku ja väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi. Kaitseala peamine eesmärk ongi pakkuda selle ökosüsteemi toimimisele kaitset ning taastamistöödega aidata vajadusel kaasa varasema inimmõju (nt kuivendamise) leevendamisele. Ka WaterLANDSi projektialal on varasemad märjad metsad tugevate kuivendusmõjudega ning seega on nende seisund halvenenud.  

Kaitsealal elab 32 liiki kaitsealuseid linde, kellest ohustatumad on nt metsised, kaljukotkad, must-toonekured, kanakullid jpt. Projektialale jääb näiteks halvenevas seisus metsise elupaiku, kes vajavad elupaigana just heas seisus märgi metsi.

* Kikepera ala tutvustus on refereeritud Kikepera LKA kaitsekorralduskavast.