Kuidas taastamine käib? Mis seisus Eesti sood on? Kuidas erinevad lagesoo ja soomets? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastuse siit lehelt!

Mis on soo?

Soo on ala ja ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Turbakihi paksus soos on üle 30 cm ja selle ladestumine ei ole vahepeal katkenud. Kui turba moodustumine pikemaks perioodiks katkeb, võib soode ökosüsteem hävida.

Sõltuvalt puurinde olemasolust, võib soo olla lagesoo, puissoo (puude liituvus alla 30%) või soomets (puude liituvus üle 30%).

Mis on märg mets?

Märgade metsade mõistega tähistatakse turbapinnasel või üleujutusalal kasvavaid metsi. Märgade metsade elustik on liigirikas ja eripärane, liigid on kohastunud eluks püsivalt märjas keskkonnas või vajavad metsaomast niisket mikrokliimat. Oluline on taastada nii soid kui märgasid metsi. Täpsemalt kuuluvad Eestis märgade metsaelupaigatüüpide alla soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, lammi-lodumetsad ja laialehised lammimetsad. Märgade metsaelupaikade tegevuskava on valmimas projekti "Loodusrikas Eesti" käigus, mida veab eest Kliimaministeerium. 

Mis vahe on sool ja märjal metsal?

Neil kahel kooslusel on ülekate. Metsad, mis kasvavad vähemalt 30 cm paksusega turbapinnasel ja kus veetase ei ole kuivenduskraavidest mõjutatud, ongi soo oma erinevate arenguastmetega. Metsakoosluste puhul soodes räägime üldjuhul nt puissoodest, puisrabadest või soometsadest, sõltuvalt, kui tihedalt soopinnal puid kasvab.

Miks on sood ja märjad metsad olulised?

• need puhastavad ja talletavad magevett;
• reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
• seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi;
•  on paljudele liikidele ainus elupaik (nt soid vajavad eluks putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik ( rabakonn, mitmed kiililised);
  
• Eesti sood on näite- ja võrdlusaladeks, mille seisundit saab võtta aluseks teiste Euroopa inimmõjutatud soode taastamisel ja kaitsel;
• inimesele on kuivendamata soo hea marjaala ja eriline puhkekoht;
• sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
• sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
• soo on inspiratsiooniallikas ja õppimiskoht.

Mis seisus on Eesti sooalad?

Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid intensiivselt kraavitatud nii turba kaevandamise, põllumajanduse kui metsamajanduse eesmärkidel. Samamoodi on viimastel sajanditel kuivendatud märgi metsi kogu Euroopas eesmärgiga saada juurde tootlikku metsamaad, soodustada puidu juurdekasvu ning lihtsustada metsade majandamist.

Kuivendamine põhjustas paljudel sooaladel turba ladestumise lõppemise ning taimejäänuste kõdunemise/lagunemise kiirenemise. Veetaseme alandamise tulemusel muutub elupaigale omane taimkatte struktuur ja funktsioon. Selle tagajärjel pakuvad sood ning märjad metsad vähem ökosüsteemihüvesid ning halveneb selliste kooslustega seotud põlisliikide seisund. Näiteks on kuivenduse ja turba kaevandamise tagajärjel tekkinud jääksood enamasti elutud tühermaad.

Miks on tarvis soid taastada?

Soid on Eestis ja kogu maailmas alles jäänud väga vähe.  Kui sood moodustasid varasemalt Eesti maismaapindalast ca 22%, siis nüüd on inimtegevuse tõttu lage- ja puissoid alles vaid 5% ning looduslikke soometsi 3%. Ülejäänud kunagised sooalad on inimese poolt kuivendatud ning “alles” peamiselt kuivendatud turbamaadena. Meil siin Eestis saab soid veel taastada, paljudes Euroopa riikides aga enam paraku mitte.

• Taastades leevendame kliimamuutusi

Kui soid ja metsi kuivendatakse, vabaneb sealt suur hulk süsinikdioksiidi, mis kiirendab kliimamuutusi. Taastatud alad hakkavad aga uuesti süsinikku siduma ja aitavad vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris.

• Anname tagasi elupaiku 

Soo taastamine parandab paljude liikide seisundit, kelle arvukus on kahanemas (näiteks rabakonn, metsis, mitmed kiililised). Taastades elupaiku, säilitame paremini tasakaalu ökosüsteemis.

• Aitame looduslikult ühtlustada veetaset pinnases ning puhastada vett

Puhas ja mage vesi on valge kuld. Sood toimivad looduslike puhastitena, filtreerides vett ja takistades toitainete ja saasteainete jõudmist jõgedesse, järvedesse ja põhjavette. Taastatud sood aitavad vähendada üleujutuste ohtu ja tagada vee voogusid ka kuivematel perioodidel.

• Vähendame tulekahjuohtu

Kuivendatud soodes võivad kergesti tekkida tulekahjud; turvas põleb sügava pinnasetulega ja selle kustutamine on vaevaline. Taastatud soodes on tulekahjude oht väiksem, kuna tuli ei pääse sügavamatesse turbakihtidesse.

Kuidas käib sooalade ja märgade metsade taastamine?

Kuidas aru saada, et soo taastub?

Soo taastumist saab jälgida veetaseme muutuste ning erinevate liikide (taas)tekke ja/või ka kadumise kaudu. Veetase võib tõusta soopinna lähedale juba esimeste vihmasadude järel ja jääb sinna ka püsima, vastupidiselt kuivendatud alale iseloomuliku madala pinnavee taseme ja selle suure kõikumisega. Kui ala on varasemalt taimestumata või vähese (soo)taimestikuga, kasvavad alale juba mõne aastaga tupp-villpead, levib valge nokkhein ja kõige positiivsemal juhul ka väikeste kogumitena turbasamblad. Kui lagedamale taastamisalale tekivad ajutised üleujutusalad või täiendavad veekogud, võivad need eelkõige soo äärealadel olla soodsaks alaks raba- ja rohukonnale, millest annavad kinnitust kevadine kudupallide arvu suurenemine.  

Näiteks on soo taastumise positiivseid ilminguid näha juba Tudusoo looduskaitseala Järvesoo õpperaja ümbruses, Laukasoos, Soosaare soos.

Kui kaua soo taastub?

Esmalt hakkab taastuma veetase. Kui sooalad on taastumisvõimelised ja taastamine tehniliselt õnnestub, siis veetase võib tõusta soovitud tasemele juba paar päeva pärast paisude ehitamist kraavidesse. Esimesi selgelt tajutavaid muutusi taimestikus ja soos elavate liikide seas võib märgata umbes viie aasta jooksul. Soole iseloomulike (soon)taimekoosluste taastumine võib aega võtta ühest suvest kuni kümmekonna aastani. Alale omaste loomade-lindude naasmine on liigiti erinev, enamasti on eelduseks, et välja kujuneks sobiv taimestik. Eks ise tahaks ka ju kolida alles siis koju, kus remont on valmis saanud.

Miks  osa puid soode taastamisel hukkub?

Kraavide sulgemine võib mõnel juhul viia selleni, et hukkuvad puud, mis on sinna kuivenduse järgselt kasvanud. Eelkõige juhtub see siis, kui veetase on tõusnud üle maapinna pikaajaliselt. Osaline metsa hukkumine võib ette tulla näiteks:

• aladel, kus turvas on varasema kuivenduse mõjul kraavi(de) ümbruses tihenenud, maapind ümbritseva suhtes alanenud ja kuhu pärast kraavide sulgemist jääb vesi kauemaks

• aladel, mis maapinna reljeefist lähtuvalt asuvad soovee liikumisteedel, või raba servade märedes

• mõnede rajatud paisude lähiümbruses, kus veetase tõuseb pikemaajaliselt üle kraavi kallaste.

Soode märjemaks tegemise käigus on mõnel juhul alale kasvanud metsa raiutud, et taastada kuivenduseelsele olukorrale sarnane kooslus. Enamasti on seda tehtud lagerabade ja lagedate siirdesoode taastamisel (nt Tudusoo looduskaisealal), kuid ka madalsoodes (nt Harjumaal Paraspõllu soos). Enamikel taastamisaladel jätkub aga sinna kasvanud puude enese kuivendav mõju ja metsa areng päädib seal tema loodusliku suremusega. Nõnda hakkab seal järgnevate aastakümnete jooksul kujunema juba märjemale alale iseloomulik (metsa)kooslus.