_KatreLiiv3.jpg "Taastamisala Tudusoos. Foto tegi Katre Liiv")
Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta.
Mis on soo?
Soo on ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Turbakihi paksus on üle 30 cm ja selle ladestumine ei ole vahepeal katkenud. Kui turba moodustumine pikemaks perioodiks katkeb, võib soode ökosüsteem hävida. Sõltuvalt puurinde olemasolust, võib soo olla lagesoo, puissoo või soomets.
Mis on soode roll looduses ja miks on soid meile vaja?
- sood puhastavad ja talletavad magevett;
- sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
- sood seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi. Maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
- soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik (nt rabakonn, mitmed kiililised);
- Eesti sood on näite- ja võrdlusaladeks, mille seisundit saab võtta aluseks teiste Euroopa inimmõjutatud soode taastamisel ja kaitsel;
- inimesele on kuivendamata soo hea marjaala ja eriline puhkekoht;
- sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
- sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
- soo on inspiratsiooniallikas ja õppimiskoht;
- soid on vaja jätkusuutlikkuse mõttes – et oleks, mida kasutada ka tulevikus.
Miks soid taastada?
Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid intensiivselt kraavitatud. See põhjustas paljudel sooaladel turba ladestumise lõppemise ning kõdunemise/lagunemise kiirenemise. Tõmmates paralleele inimese kehaga, on kraavide kaevamine sohu justkui haavade lõikamine kätte või jalga. Veri nagu vesigi voolab haavast (kraavist) välja. Kui juhtub, et veri ei hüübi (vee väljavool ei pidurdu), halveneb peagi kogu keha (soo) tavapärane toimimine. Näiteks on kaevandamise tagajärjel tekkinud jääksood enamasti elutud tühermaad.
Kui sood moodustasid varasemalt Eesti maismaapindalast ca 22%, siis nüüd on inimtegevuse tõttu lage- ja puissoid alles vaid 5% ning looduslikke soometsi 3%. Nagu eelpool selgitatud, on soodel väga kaalukas roll nii elurikkuse kui kliima vaates, aga samuti ka kultuuriloolielt ja sotsiaalmajanduslikult, sestap tuleb olemasolevaid soid hoida ning võimalusel kahjustatud alasid taastada.
Kuidas sooalasid taastatakse?
Kuivendatud sooalade ja ka märgade metsade taastamise peamiseks tegevuseks on varasemalt rajatud kuivenduskraavide sulgemine paisudega - nõnda saab veerežiim taastuda. Lagesoo taastamisel eemaldatakse mõnedel aladel ka puid. Kõigi tegevuste puhul lähtutakse konkreetse piirkonna eripäradest ja maastiku loost.
Kaua soo taastub?
Kui sooalad on taastumisvõimeline ja taastamine ka tehniliselt õnnestub, siis veetase võib tõusta soovitud tasemele paar päeva pärast tammide ehitamist. Ent looduse taastumine võtab aega märksa kauem. Esimesi selgelt tajutavaid muutusi võib märgata juba viie aasta jooksul. Soole iseloomulike (soon)taimekoosluste taastumine võib aega võtta ühest suvest kümmekonna aastani. Alale omaste loomade-lindude naasmine alale on liigiti erinev, enamasti on eelduseks, et välja kujuneks sobiv taimestik.
Loe soode taastamise kohta tekkinud küsimuste kohta
siit lehelt!
Tekkis küsimus märgalade, sh soode ja nende taastamise kohta? Küsi siin vormis!
UUDISED
Eksperdid tuvustasid planeerijatele taastamismõtteid 09.05.2022
Tartu Ülikooli ning Eestimaa Looduse Fondi inimesed kohtusid aprillis Pärnumaa planeerijatega, et tutvustada neile sootaastamist üldisemalt ning seniseid mõtteid seoses Pärnumaal selleks välja valitud aladega.
Eestis ja mujal Euroopas tervendatakse ühiselt 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid 31.03.2022
Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.
Märgalade päeva konverentsil räägiti soode taastamisest 01.03.2022
Veebruraris märgalade päeva tähistaval konverentsil räägiti soode rollist, turismist ning soode taastamisest. Vaata konverentsi ettekandeid lehelt www.elfond.ee/konverents-2022