Mis on soo?

Soo on ala ja ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Turbakihi paksus on üle 30 cm ja selle ladestumine ei ole vahepeal katkenud. Kui turba moodustumine pikemaks perioodiks katkeb, võib soode ökosüsteem hävida. Sõltuvalt puurinde olemasolust, võib soo olla lagesoo, puissoo või soomets. 

Metsis on ohustatud liik, kes samuti soodest sõltub. Foto: Marko Kohv

Miks on sood olulised?

  • sood puhastavad ja talletavad magevett;
  • sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
  • sood seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi. Maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
  • soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik (nt rabakonn, mitmed kiililised);
  • Eesti sood on näite- ja võrdlusaladeks, mille seisundit saab võtta aluseks teiste Euroopa inimmõjutatud soode taastamisel ja kaitsel;
  • inimesele on kuivendamata soo hea marjaala ja eriline puhkekoht;
  • sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
  • sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
  • soo on inspiratsiooniallikas ja õppimiskoht;
  • soid on vaja jätkusuutlikkuse mõttes – et oleks, mida kasutada ka tulevikus.

Miks soid taastada?

Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid intensiivselt kraavitatud. See põhjustas paljudel sooaladel turba ladestumise lõppemise ning kõdunemise/lagunemise kiirenemise. Tõmmates paralleele inimese kehaga, on kraavide kaevamine sohu justkui haavade lõikamine kätte või jalga. Veri nagu vesigi voolab haavast (kraavist) välja. Kui juhtub, et veri ei hüübi (vee väljavool ei pidurdu), halveneb peagi kogu keha (soo) tavapärane toimimine. Näiteks on kaevandamise tagajärjel tekkinud jääksood enamasti elutud tühermaad.

Kui sood moodustasid varasemalt Eesti maismaapindalast ca 22%, siis nüüd on inimtegevuse tõttu lage- ja puissoid alles vaid 5% ning looduslikke soometsi 3%. Nagu eelpool selgitatud, on soodel väga kaalukas roll nii elurikkuse kui kliima vaates, aga samuti ka kultuurilooliselt ja sotsiaalmajanduslikult, sestap tuleb olemasolevaid soid hoida ning võimalusel kahjustatud alasid taastada. 

Kuidas sooalasid taastatakse?

Kuivendatud sooalade ja ka märgade metsade taastamise peamiseks tegevuseks on varasemalt rajatud kuivenduskraavide sulgemine paisudega - nõnda saab veerežiim taastuda. Lagesoo taastamisel eemaldatakse mõnedel aladel ka puid. Kõigi tegevuste puhul lähtutakse konkreetse piirkonna eripäradest ja maastiku loost.


Taastamisala Tudusoos. Foto tegi Katre Liiv

Kaua soo taastub?

Kui sooalad on taastumisvõimeline ja taastamine ka tehniliselt õnnestub, siis veetase võib tõusta soovitud tasemele paar päeva pärast tammide ehitamist. Ent looduse taastumine võtab aega märksa kauem. Esimesi selgelt tajutavaid muutusi võib märgata juba viie aasta jooksul. Soole iseloomulike (soon)taimekoosluste taastumine võib aega võtta ühest suvest kümmekonna aastani. Alale omaste loomade-lindude naasmine alale on liigiti erinev, enamasti on eelduseks, et välja kujuneks sobiv taimestik.

Loe soode taastamise kohta tekkinud küsimuste kohta 

siit lehelt!

Tekkis küsimus märgalade, sh soode ja nende taastamise kohta? Küsi siin vormis!

Email again:

UUDISED

Kutse: Kikepera loodusretk 30.09 15.09.2022
Kutse: Kikepera loodusretk 30.09
Ootame kohalikke inimesi ja teisi huvilisi 30. septembril retkele Kikepera looduskaitsealale! Kondame metsas ja soos koos loodusväärtuste eksperdi ja ornitoloogi Indrek Tammekännuga ning uurime, milliseid loodusväärtusi ja haruldusi siinkandis leidub. Näiteks elab alal 32 liiki kaitsealuseid linde, sh metsised, kaljukotkad, must-toonekured ja kanakullid.
Loe edasi
Arutelu:
Lähiaastatel asutakse Pärnumaal taastama kolme kahjustatud märgala, millest üks asub Sindi linna lähistel Kõrsa rabas.
Loe edasi
Lavassaare kunagises soos ja praegustel turbaväljadel, kus iga päev vuravad kaevandusmasinad, hakatakse plaanitust mitu aastakümmet varem tuhandeid hektareid sood taastama.
Loe edasi
Arutelu: “Kuidas taaselustada Lavassaare kaevandatud sood?”
8. juunil toimus Lavassaare Rahvamajas kohalikele elanikele ja kõigile teistele huvilistele suunatud arutelu.
Loe edasi
Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta. Uuri lähemalt www.waterlands.eu!