.jpg)
Raportis soovitatakse riikidel kliimakavasid koostada läbipaistvamalt, olla meetmetes täpsemad, vältida ebakõlasid ning suurendada liikmesriikide vahelist koostööd. Sellele lisaks soovitatakse raportis kliimakavadesse lisada tähtajad koos kava elluviimise eest vastutajatega. Euroopa Komisjonil soovitatakse kliimakavade koostamise protsessis riikide valitsustele julgemalt tagasisidet jagada. Euroopa Komisjon ja teised ELi institutsioonid peavad olema aktiivsed liikmesriikide toetamisel ja nendega infovahetamisel.
Raporti peamised tähelepanekud kajastatud valdkondade kaupa:
Taastuvenergia kasutuselevõtt. Raportis tuuakse ühe peamise tähelepanekuna välja, et mõned liikmesriigid on seadnud tuule- ja päikeseenergia kasutamise laiendamiseks kindlad eesmärgid, samas kui teised seda teinud ei ole. Ühe soovitusena tehakse raportis ettepanek suurendada ambitsioonikust taastuvenergia kasutusele võtmisel.
Roheline vesinik. Olulise lüngana tõstetakse esile strateegiate puudumist taastuva vesiniku arendamisel ja kasutamisel, mis on oluline keerulisemates sektorites (hard to abate), nt tsemendi- ja rauatööstus.
Maakasutus ja bioenergia. Peamine nende valdkondade mure, mis raportis välja tuuakse, on biomassi säästva hankimise, bioenergia tootmise ja elurikkuse vahelise tasakaalu säilitamine.
CO2 ladustamine. Raportis rõhutatakse vajadust selgete strateegiate järele tehnoloogiate puhul nagu süsinikdioksiidi püüdmine ja salvestamine (CCS) ning süsinikdioksiidi püüdmine ja kasutamine (CCU).
Raportis toonitatakse korduvalt vajadust suurema sidususe järele erinevate sektorite ja meetmete vahel. See tähendab muuhulgas, et ühes valdkonnas tehtavad jõupingutused ei kahjustaks edusamme teises valdkonnas.
Raportist
ECNO raport ilmus jaanuaris 2024 ning käsitleb ELi liikmesriikide riiklikke energia- ja kliimakavasid (REKK). Üksikasjalikumalt keskendub raport Itaalia, Ungari, Hollandi, Hispaania ja Rootsi kliimakavadele. Raport rõhutab vajadust selgete ja kindlate plaanide järele kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Aruandes tuuakse välja peamised riskid ja probleemsed valdkonnad, mis kliimaeesmärkide saavutamise küsimärgi alla seavad. Raportis hinnatakse kliimakavasid mitmes kategoorias: taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt, rohelise vesiniku integreerimine transpordi- ja tööstussektorisse, maakasutuse muutus, bioenergia ning CO2 pikaajaline geoloogiline ladustamine.
*Mis on REKK?
REKK on riiklik energia- ja kliimakava. Eesti riiklik energia- ja kliimakava koondab riigi energia- ja kliimapoliitilised eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Vastupidiselt paljudele teistele EL riikidele, ei sea Eesti kliimakava uusi ajakohaseid eesmärke, vaid koondab olemasolevad ning on seetõttu hetkeolukorda kirjeldav koonddokument. Praegu on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides käimas kavade uuendamine. Esimest korda pidid kõik EL liikmesriigid esitama kliimakavad perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. Uuendatud REKKi kavand tuli esitada 2023. aasta juuniks, millele Euroopa Komisjon andis tagasiside detsembris. 2024. aasta juuni lõpuks peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile täiendatud kliimakavad.
Raporti tervikteksti saab lugeda siit: “Net zero risk in European climate planning: A snapshot of the transparency and internal consistency of member states’ NECPs”
Samal teemal: