©2023-2025 Eestimaa Looduse Fond, projekt "LIFE TogetherFor1.5". Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE'i programm ja projekti partnerid. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ega CINEA ametlikke seisukohti.
Algatusest
LIFE TogetherFor1.5 on üleeuroopaline projekt, mille eesmärk on suunata Euroopa Liidu kliimategevusi nii riigisiseselt kui ka ELi tasandil nii, et need oleksid kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1.5C eesmärgiga.
Teadusele tuginedes saab öelda, et hoolimata ELi aina ambitsioonikamatest kliima- ja energiavaldkonna sihtidest, ei suuda Euroopa Liit siiski piisavalt panustada Pariisi kliimaleppe eesmärgi täitmisse, et hoida globaalset keskmist temperatuuri tõusmast üle 1.5° C.
Kliimamuutusega tegelemine on igaühe ülesanne, samas Euroopa Liidu riikide valitsuste üks suuremaid vastutusi on lükata lähiaastatel sisse suurem hoog kliimategevustele Euroopas.
2023. aastal panevad ELi riigid riiklikes energia- ja kliimakavades (REKK) paika enda riigi konkreetse kliima- ja energiateekonna kuni 2030. aastani. Need kavad peavad aitama ELil saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. See on tehtav, kui me vähendame kasvuhoonegaaside heidet, rabeleme lahti fossiilkütuste lõksust, lükkame tagant taastuvenergia arengut, lõpetame energia raiskamise, hoiame loodust ning teeme seda kõike topeltkiirusel.
Praegu seatud madalama eesmärgi asemel peaks majanduslikult jõukas ning ajalooliselt suur heitja Euroopa Liit vähendama heitmeid 2030ndaks aastaks vähemalt 65% ning jõudma neto-null heitjaks aastaks 2040.
Projekti meeskond koosneb 14st vabaühendusest 13 Euroopa riigis. Projekti Eesti partner on Eestimaa Looduse Fond. Kogu projekti veab eest Climate Action Network (CAN) Europe (Euroopa kliimavõrgustik). Kõik projekti partnerid on võrgustiku liikmed.
Projekt kestab 2022. aasta septembrist kuni 2025.aasta septembrini.Riiklik energia- ja kliimakava (REKK): visioonika plaani asemel mõjutu koonddokument 25.07.2023
Aprillis andis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumile tagasisidet ajakohastatavale riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK 2030).
Tagasisides tõi EKO välja, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik, sest REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument.
Praegu on REKK pelgalt kokkuvõte teistes riiklikes kavades seatud eesmärkidest.
Laura Vilbiks EPLis: loodan, et Eesti riigi narratiiv ei jää vaid digisektorisse kinni 07.06.2023
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks kirjutab Eesti Päevalehes riikliku energia- ja kliimakava potentsiaalist kliima- ja elurikkuse kriiside lahendamisel.
Ühendused: raiemahte ja turbakaevandmist tuleb vähendada ning seada põlevkivist väljumise aeg 09.05.2023
Aprilli algusest kuni 08. maini oli huvirühmadel võimalik anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagasisidet ajakohastatud riiklikule energia- ja kliimakava (REKK 2030) kavandile.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) mainis oma tagasisides kavandile, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik. REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument, mitte pelgalt kokkuvõte riiklikes kavades seatud eesmärkidest.