Miks 1.5 kraadi oluline on?
Oleme tänaseks jõudnud 1,1-kraadise soojenemiseni ning Pariisis kokku lepitud piirist eraldab meid veel vaid 0,4 kraadi. IPCC 2021. aasta aruande järgi on inimkonnal jäänud äärmiselt lühike aeg, et kliimamuutusele pidurit tõmmata ja stabiliseerida kliima 1,5 kraadi soojenemise juures. Kui EL ja teised maailma riigid täidavad oma lubadused, siis jõuab maailm 2,4-kraadise soojenemiseni. Puudujääv ambitsioon tuleb leida just praegu, sest kasvuhoonegaaside heide peab 1,5 kraadi saavutamiseks järsult vähenema just käesoleval kümnendil. Kui vaatame ELi ajaloolist heidet, süsinikujalajälge ühe inimese kohta ja võimekust tegutseda, siis mõistame, et ELi õiglane osa Pariisi leppesse peaks olema praegusest märkimisväärselt suurem. Paris Equity Check hindab, et aastaks 2030 peab EL oma õiglase panuse jaoks vähendama kasvuhoonegaaside heidet 65%, võrreldes 1990. aastaga.
Eesti saab Pariisi kliimaleppe eest seista, seades ambitsioonikaid eesmärke ning võttes ette konkreetseid samme nende täitmiseks. See tähendab nii tugeva kliimaseaduse koostamist kui ka teiste kliimapoliitikat kujundavate dokumentide sisukat uuendamist, näiteks riiklik energia- ja kliimakava (REKK) ning energiamajanduse arengukava (ENMAK). Samuti peab Eesti panustama Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketti Fit for 55, ELi 2040. aasta eesmärgi seadmisesse ning Eesti pikaajalisse kliimastrateegiasse, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050.
