Tegevused

Üks olulisi võimalusi riikidel kliima- ja energiapoliitika kurssi õiges suunas hoida, peitub riiklikes energia- ja kliimakavades aastani 2030 (REKK). Kavad on ülevaatamisel 2023. ning 2024. aastal. ELF näeb, et selle esitamine Euroopa Komisjonile saab olla formaalsele nõude täitmise asemel võimalus koondada oma energia-ja kliimaplaanid, meetmed ja rahastusvõimalused ühte dokumenti, mis aitab tekkida tervikpildil, kuidas Eesti võetud kliimaeesmärke praktiliselt täidab. Oluline on lühiajaliste sihtide kõrval seada ka ambitsioonikad pikemaajalised eesmärgid, mida saab määrata kliimaseaduses ja samuti Eesti pikaajalises kliimastrateegias, milleks on Kliimapoliitika põhialused (KPP) aastani 2050. ELF lööb kaasa erinevate riiklike kliimapoliitika dokumentide koostamisel ja uuendamisel, millest lisaks eelpoolmainitutele tasub veel välja tuua energiamajanduse arengukava. ELi tasandil oleme kaasas nn Fit for 55 (Eesmärk 55) paketi ning Venemaalt pärinevatest fossiilkütustest vabanemise plaani RePowerEU lõpuleviimisel ja rakendamisel Eestis. ELF juhib kliimapoliitika planeerimisel tähelepanu eelkõige vajalikule ambitsioonikusele, sisukusele ja avalikkuse tulemuslikule kaasamisele.

Peamised tegevused:

  • Poliitikadokumentide ja -protsesside jälgimine ning neis kaasa rääkimine
  • Otsustajate toetamine ja dialoog nendega
  • Kodanikuühnduste ja teiste huvirühmade võimekuse toetamine
  • Kliimateadlikkuse suurendamine avalikkuse seas

UUDISED

Riiklik energia- ja kliimakava (REKK): visioonika plaani asemel mõjutu koonddokument 25.07.2023

Riiklik energia- ja kliimakava (REKK): visioonika plaani asemel mõjutu koonddokument

Aprillis andis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumile  tagasisidet ajakohastatavale riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK 2030). 

Tagasisides tõi EKO välja, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik, sest REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument. 

Praegu on REKK pelgalt kokkuvõte teistes riiklikes kavades seatud eesmärkidest.

Laura Vilbiks EPLis: loodan, et Eesti riigi narratiiv ei jää vaid digisektorisse kinni
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks kirjutab Eesti Päevalehes riikliku energia- ja kliimakava potentsiaalist kliima- ja elurikkuse kriiside lahendamisel. 
Ühendused: raiemahte ja turbakaevandmist tuleb vähendada ning seada põlevkivist väljumise aeg

Aprilli algusest kuni 08. maini oli huvirühmadel võimalik anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagasisidet ajakohastatud riiklikule energia- ja kliimakava (REKK 2030) kavandile.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) mainis oma tagasisides kavandile, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik. REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument, mitte pelgalt kokkuvõte riiklikes kavades seatud eesmärkidest.

©2023-2025 Eestimaa Looduse Fond, projekt "LIFE TogetherFor1.5". Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE'i programm ja projekti partnerid. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ega CINEA ametlikke seisukohti.