Tegevused

Üks olulisi võimalusi riikidel kliima- ja energiapoliitika kurssi õiges suunas hoida, peitub riiklikes energia- ja kliimakavades aastani 2030 (REKK). Kavad on ülevaatamisel 2023. ning 2024. aastal. ELF näeb, et selle esitamine Euroopa Komisjonile saab olla formaalsele nõude täitmise asemel võimalus koondada oma energia-ja kliimaplaanid, meetmed ja rahastusvõimalused ühte dokumenti, mis aitab tekkida tervikpildil, kuidas Eesti võetud kliimaeesmärke praktiliselt täidab. Oluline on lühiajaliste sihtide kõrval seada ka ambitsioonikad pikemaajalised eesmärgid, mida saab määrata kliimaseaduses ja samuti Eesti pikaajalises kliimastrateegias, milleks on Kliimapoliitika põhialused (KPP) aastani 2050. ELF lööb kaasa erinevate riiklike kliimapoliitika dokumentide koostamisel ja uuendamisel, millest lisaks eelpoolmainitutele tasub veel välja tuua energiamajanduse arengukava. ELi tasandil oleme kaasas nn Fit for 55 (Eesmärk 55) paketi ning Venemaalt pärinevatest fossiilkütustest vabanemise plaani RePowerEU lõpuleviimisel ja rakendamisel Eestis. ELF juhib kliimapoliitika planeerimisel tähelepanu eelkõige vajalikule ambitsioonikusele, sisukusele ja avalikkuse tulemuslikule kaasamisele.

Peamised tegevused:

• Poliitikadokumentide ja -protsesside jälgimine ning neis kaasa rääkimine
• Otsustajate toetamine ja dialoog nendega
• Kodanikuühnduste ja teiste huvirühmade võimekuse toetamine
• Kliimateadlikkuse suurendamine avalikkuse seas