.png)
Üks murettekitavamaid aspekte, mida aruandes esile tõstetakse, on tõsiasi, et mitmed riigid ei vasta isegi ELi seatud kliima- ja energia miinimumnõuetele aastaks 2030. Näiteks ei suuda Küpros, Taani, Soome, Itaalia ja Madalmaad saavutada endale seatud eesmärke ning panustada oma osa, et saavutada ELi üldeesmärki vähendada 2030. aastaks ELi heitkoguseid vähemalt 55%. "Raport toob esile terava kontrasti kiireloomuliste kliimameetmete nõudluse ja aeglaselt edeneva reaalse arengu vahel,“ ütles CAN Europe’i direktor Chiara Martinelli.
Raport näitab ka, et liikmesriigid ei kasuta täielikult ära energia kokkuhoiu potentsiaali. Kahjuks ei ole paljud riigid võtnud endale eesmärke energiatarbimise vähendamiseks, mistõttu katavad riiklikud panused hetkel ainult 30% ELi energiatõhususe eesmärgist (11,7% aastaks 2030).
Raport analüüsib ka Eesti REKKi ning pakub Eestile kolm peamist soovitust:
- seada selge põlevkivist väljumise tähtaeg. Õiglase ülemineku territoriaalses kavas mainitud tähtajad (põlevkivielektri tootmisest väljumine 2035. aastaks ja põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna 2040. aastaks) tuleb muuta siduvaks;
- seada selged heite vähendamise eesmärgid ja tähtajad LULUCFi sektoris. Maakasutuse, maakastutuse muutuse ja metsanduse sektor ehk LULUCF on muutunud Eestis alates 2017. aastast kasvuhoonegaase siduvast sektorist heitjaks. Enim mõjutavad LULUCFi sektori heidet metsaraie ja turba kaevandamine, mistõttu tuleb Eestil seada jätkusuutlik raiemaht ja turba kaevandamisest väljumise tähtaeg;
- muuta Eesti REKK strateegiliseks dokumendiks, mis ei toimiks pelgalt teatisena Euroopa Komisjonile, vaid oleks vahend nõudlikuma kliimapoliitika kavandamisel. Üks võimalus selleks oleks REKKi ühendamine Energiamajanduse Arengukavaga (ENMAK).
Lisaks - eile, 23. oktoobril saatsid 51 Euroopa keskkonnaühendust ühiskirja Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule Kadri Simsonile, Euroopa Komisjoni kliimavolinikule Wopke Hoekstrale ja ELi roheleppe juhile Maroš Šefčovičile. Kirjas väljendatakse muret uuendatud REKKide puuduliku kvaliteedi ja ambitsiooni üle. Kirjaga liitus ka Eestimaa Looduse Fond.
REKK on riiklik energia- ja kliimakava, mis koondab riigi energia- ja kliimapoliitikaalased eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides käib parasjagu REKKide uuendamine. Esimest korda pidid kõik ELi liikmesriigid esitama REKKid perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. 2023. aastal pidid liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile REKKi (aastani 2030) uuendamise kavandi 30. juuniks. Käesoleva aasta lõpuks annab Euroopa Komisjon kavanditele oma hinnangu ja soovitused, et viia need kooskõlla ELi kliima- ja energia eesmärkidega. Järgneb teine konsultatsiooniring huvirühmadega ning 30.06.2024 peab Eesti, nagu ka teised EL liikmesriigid, esitama lõpliku REKKi Euroopa Komisjonile. Eesti REKKi kinnitab Vabariigi Valitsus.
Samal teemal: