ELF asub nahkhiirte talvitusolusid parandama 20.02.2018

Eestimaa Looduse Fond (ELF) asub tiigilendlaste talvitustingimusi parandama ning koostöös Eesti Loodusmuuseumiga nahkhiiri ja nende eluviisi laiemalt tutvustama. Loodusesõbrad saavad nahkhiiri aidata talgutel kaasa lüües ning talvituspaikades nahkhiiri mitte häirides.

Tiigilendlane ning teised meil talvitavad nahkhiireliigid on looduskaitse all. Eestis talvitab arvukalt nahkhiiri mahajäetud kindluse- ja kaevanduskäikudes, kus nende loomade käekäik sõltub paljuski inimestest. "Nahkhiired vajavad talvitamise ajal rahu, vaikust ja sobivat mikrokliimat. Paraku näitavad uuringud, et nahkhiirtel ei lähe enamikus kaitstavates talvituspaikades hästi. Üheks põhjuseks on liiga sagedane häirimine. Näiteks võib isegi ühe inimese viibimine maa-aluses talvituspaigas äratada koloonias hulga nahkhiiri. Kui seda juhtub talve jooksul sageli, kulutavad nahkhiired talvitamiseks tarvilikku energiavaru liiga kiiresti ja sellest ei pruugi kevadeni jätkuda,” selgitas ELFi nahkhiire-ekspert Lauri Lutsar.
Tiigilendlane Ülgasel. Lauri Lutsar

Möödunud aasta lõpust kuni 2021. aasta suveni vältava projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis" (nn EstBatLIFE) raames tegeldakse tiigilendlase seire ja uuringute, talvitustingimuste parandamise ning nahkhiirealase teavitustööga. Talvitustingimusi parandatakse Lõuna-Eestis Piusal ning Põhja-Eestis Humalas, Vääna-Postil ja Ülgasel. "Soovime tagada nahkhiirtele rahulikuma talveune talvitustingimusi sobivamaks muutes. Muuhulgas on häirimise vähendamiseks plaanis nii tunnelite nahkhiirtele turvalisemaks muutmine kui ka inimeste looduskaitselistesse tegevustesse kaasamine ja teavitamine," selgitas EstBatLIFE-i projektijuht Lauri Klein.  

Näiteks taastatakse projekti käigus ühes 600 m pikkuses tunnelis nahkhiirtele sobiv temperatuurirežiim, reguleerides õhu liikumist ja vältides seeläbi nahkhiirte külmumist. Suuremates talvituspaikades piiratakse inimeste kontrollimatut ligipääsu ja rajatakse teavitustahvleid andmaks inimestele infot nahkhiirte olemasolust ning õigetest käitumisviisidest nende talvekorterites. Samuti on plaanis laialdane teavitustöö: korraldatakse nahkhiiretalguid, koolitatakse giide, 2020. aastal on kavas avada Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel nahkhiireteemaline rändnäitus. Projekti rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot leiab jooksvalt täienevalt kodulehelt: http://elfond.ee/nahkhiired

Nahkhiirtel on sarnaselt laululindudega kanda oluline roll looduse terviklikes toitumisahelates, öiste putuktoiduliste loomadena hoiavad nad ökosüsteeme tasakaalus. Tiigilendlane on Eestis esinevatest nahkhiirtest üks suuremaid - tema tiibade siruulatus on 20-30 cm, kaal 14-20 g. Tiigilendlane on kogu Euroopa Liidus erilise tähelepanu ja kaitse all, kuna mitmel pool on täheldatud tema arvukuse kiiret langust. Ka mitmes Eesti suures talvituspaigas on tiigilendlase arvukus paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt vähenenud. Tõenäoliselt on põhjuseks see, et inimene leiab praegusel ajal liiga sageli tee selle haruldase liigi talvituspaikadesse.

Lisainfo:
Nahkhiirte koduleht: http://elfond.ee/nahkhiired


Lauri Klein
EstBatLIFE projektijuht
SA Eestimaa Looduse Fond
E-mail: lauri.klein@elfond.ee
Mob: +372 517 9668


Lauri Lutsar
Nahkhiire-ekspert
SA Eestimaa Looduse Fond
E-mail: lauri.lutsar@elfond.ee
Mob: +372 551 7237