Nahkhiirte kaitsest

Nahkhiirte kaitsele annavad aluse mitmesugused õigusaktid. Kaitse täpsemad põhimõtted ja plaanid on kirjas liigikaitse tegevuskavades. Kaitse aluseks olevad dokumendid on kõik avalikud ja nende sõnastusse saavad oma panuse anda kõik - nii riiklikud institutsioonid, vabaühendused, aga ka kodanikud ja nende ühendused.

Õigusaktid

Euroopas levinud nahkhiirte kaitseks on 36 riiki ühinenud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (Agreement on the Conservation of Populations of European Bats - UNEP/EUROBATS). Eesti ühines selle lepinguga 2004. a. EUROBATS lepinguga kaitstakse 53 liiki nahkhiiri.
Kõik nahkhiired, täpsemalt väike-käsitiivalised, on kantud nn loodusdirektiivi (Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) IV lisasse. Selles lisas loetletud liigid kuuluvad Euroopa Liidus range kaitse alla. Kaitsta tuleb mitte ainult nahkhiiri endid, vaid ka nende varjepaiku. Loodusdirektiivi lisas II on toodud eraldi välja liigid, kelle kaitseks tuleb moodustada erikaitsealasid, mis peavad moodustama ökoloogiliselt sidusa Natura 2000 kaitsealade võrgustiku. Eestis leitud nahkhiireliikidest kuuluvad loodusdirektiivi II lisasse tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus).

Looduskaitseseaduse järgi on 12 meil leitud nahkhiireliiki võetud kaitse alla II kategooria kaitsealuste liikidena. Looduskaitseseaduse järgi on piiritletud Eestis viis nahkhiirte püsielupaika (kolm talvituspiirkonda ja kaks suvist elupaika). Muuhulgas sätestab looduskaitseseadus, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitamise ning rände ajal on keelatud. 
Eestis on kaks looduskaitseala, kus kaitstakse nahkhiirte talvituspaiku ja -kolooniaid: Ülgase looduskaitseala ja Piusa koobastiku looduskaitseala. Paljudel kaitsealadel kaitstakse muuhulgas ka nahkhiirte suviseid elupaiku: jõgesid, järvi, mitmesuguseid puistuid (parke, metsi).

Tegevuskavad, juhendid

- Berni konventsiooni nõudel ja Euroopa Nõukogu tellimusel on valminud tegevuskava tiigilendlase kaitseks Euroopas : "Action plan for the conservation of the Pond Bat (Myotis dasycneme) in Europe" (2000).

- Nahkhiirte kaitse korraldamiseks Eestis on Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud "Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava" (2017).

- EUROBATS on välja andnud põhjalikke juhendeid ja infomaterjale nahkhiirte kohta.
 

Kaitsetegevused nahkhiirte varje- ja lennupaikades

Seadused ja kavad on vundamendiks, mille abil saab nahkhiirte kaitset korraldada. Nahkhiirte reaalne kaitse algab konkreetsetest tegudest. Mõned näited:

  • Kaitsealade külastajate teavitamine nahkhiirtest ja nende kaitseks kehtestatud reeglitest.
  • Järelevalve kaitstavates paikades. 
  • Nahkhiirtega arvestamine planeeringutes, sh tuuleparkide rajamisel nahkhiirte rändeteedega arvestamine.
  • Inimeste teavitamine eluhoonetes paiknevate nahkhiirekolooniate kaitse vajadusest; vastavate nõuannete jagamine.
  • Kunstliku valgustuse vähendamine nahkhiirte elupaikades.
Nende ülesannete täitmiseks on vaja spetsiaalseid uuringuid.

ELF viib läbi uuringuid ning parandab nahkhiirte talvitusolusid. Tutvu lähemalt projektiga!

©2017-2018 Eestimaa Looduse Fond, projekt "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis" (Improving the Pond Bat (Myotis dasycneme) habitats in Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE'i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.