ELFi uudised

Metsa looduskaitse üks valupunkte – vääriselupaikade kaitse korraldamatus 16.01.2019Metsablogi

Metsa looduskaitse üks valupunkte – vääriselupaikade kaitse korraldamatus

Metsa vääriselupaik (VEP) on metsaosa, mille tunnused viitavad haruldaste liikide võimalikule elupaigale - leidub tunnusliike või põlismetsa struktuurielemente, erilisi keskkonnatingimusi. Ühtlasi on metsa vääriselupaikade näol tegu majandatavate metsade loodusliku mitmekesisuse kaitseks mõeldud meetmega, mis algatati 1997. aastal. Esimene (ja paraku ainus) suurem VEP-inventuur lõppes aastal 2002 ja edasine registreerimine pidi toimuma metsakorraldustööde käigus, sest üles suudeti leida hinnanguliselt ligi pooled väärtuslikud kohad. Paraku uute alade lisandumine peaaegu lakkas ja loodusest hakkasid kaduma senisedki.

Eesti ilves on Poolas vähemalt ühe pesakonna järglasi saanud
2015. aastal saatsime pildil oleva ilveseneiu Vormsilt Kirde-Poola metsadesse sealset ilvesepopulatsiooni päästma. Äsja saime Poolast sõnumeid, et ta on edukalt poeginud. Metsast leitud karvatuustidest tehtud DNA-proovid näitasid, et tegemist on just Eestist ümber asustatud ilvese ja tema pesakonnaga.
Retk Pööraverre ja Kullisoosse: kuhu rajada märgalaviljeluse pilootala?
Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub väga süsinikumahuka energeetikasektori järel teisele kohale. ELF on taastamas mitmeid Eesti soid, panustades nõnda haruldaste koosluste taastumisse, kuid ühtlasi ka kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Turbaalade kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võib aga tõhusaks lahenduseks kujuneda märgalaviljelus. ELF käis koos ekspertidega aasta lõpus Pööravere ja Kullisoo jääksoodes uurimas, kas sinna annaks rajada Eesti märgalaviljeluse pilootala.

Miks on tarvis hoida meie vääriselupaiku, põlis- ning loodusmetsi?

Kuulen sageli väidet, et Eesti metsadega on kõik suurepärane, sest üle 13% neist on range kaitse all. See protsent teeb tõesti silmad ette mitmele naaberriigile. Milles siis probleem?

ELF numbrites

icon

1500

vabatahtlikku

icon

200

ravitud metslooma

icon

60

looduskaitselist ekspertiisi

icon

13 900

inventeeritud sooala

icon

82 000

päästetud konna

icon

552

korraldatud loodustalgut

icon

30

märgistatud hüljest

icon

48

leitud asustatud lendorava elupaika

icon

550

annetajat aastas

Tutvu teiste ELFi lehtedega