Metsatööd 

Üldised loodussäästliku metsanduse juhised

  • Väldi maaparandust. Valitud kohtades võiks praegusedki kraavid sulgeda (või lubada kopral tegutseda), nt paremini säilinud soode ja kuivendustundlike ohustatud liikide leiukohtade naabruses.

  • Kui otsustad siiski kraave rekonstrueerida, võiksid lasta kaevata elustikule, nt kahepaiksetele, madalaid tiigikesi ja kraavilaiendeid päikesele avatud kohtadesse.

  • Hoia jämedamõõtmelist ja paljuliigilist kõdupuiduvaru ja võimalda selle taasteket praegu elus puudest.

  • Soosi ja jäta säilikpuudeks laialehiseid lehtpuid (tammed, vahtrad, saared, pärnad, jalakad, künnapuud).

  • Jäta looduslikud häiringualad (põlengualad, tuulemurrud) looduslikule arengule, vähenda sanitaarraiet.

  • Piira raieid eriti just ajaloolistel metsamaadel.

  • Raiu puid võimalikult vanana.

  • Kasuta mulda vähe koormavat (kerge)tehnikat.

  • Eelista püsimetsandust. Kui otsustad lageraie kasuks, siis hoia lageraielankide pindala väiksena (1-2 ha).


Kas püsimetsandus või lageraie?

Kumb on mõistlikum, kas majandada oma metsa erivanuselise püsimetsana või ühevanuselisena ja lageraietega?

Nn üleküpsenud mets, mis täidab jätkuvalt väga olulisi funktsioone. Foto: M. Kats

Püsimetsandus on lihtsalt öeldes selline metsade majandamise viis, kus lõppraiet mitte kunagi ei tehta. Metsi raiutakse valikraietega lühikeste ajavahemike (olenevalt võimalustest 3-10 a) tagant. Püsimetsana kasvavad hästi varjutaluvad liigid, Eestis näiteks kuusk, aga ka mitmed lehtpuuliigid - pärn, tamm ja vaher. Aastakümneid valikraietega majandatud püsimets on erivanuseline ja eriliigiline ning väga mosaiikne. Püsimetsamajandamise põhimõte seisneb pidevalt puistus allajäävate puude eemaldamises, häilude tekitamises ja loodusliku järelkasvu soodustamises.

Suur osa Eesti metsadest on ühevanuseline, mis tähendab, et püsimetsa tuleb seal hakata alles kujundama ning puistu erivanuselisus tekib alles pärast mitmete raiete tegemist ja loodusliku uuenduse tärkamist. Püsimetsandus pakub rohkem mittepuidulisi hüvesid, nagu esteetiline, süsiniku talletamine, vee- ja mulla kaitse.

Häil kuuseuuendusega. Foto: M. Kats

Kui väikeseskaalaline elurikkus selliste rühmade nagu maapinnataimed ja valgusnõudlikud puud seas võib lageraiepõhise metsanduse puhul olla suurem, siis püsimetsandus hoiab paremini nt mükoriisaseeni, samblikke, samblaid. Elus puudega ja nende tekitatud elupaigatingimustega seotud metsaelustikule on samuti püsimetsandus soodsam, näiteks varjulembestele taimedele, metsalindudele, lendoravale. 

Surnud puiduga seotud elustiku, nagu torikseened, paljud samblikud ja putukad, käekäik ei sõltu niivõrd raiemeetodist, lage- või valikraie, kuivõrd sellest kui palju suudetakse majandamistsükli jooksul surnud puid säilitada, ning nende kaitsmiseks on tingimata vaja ka täiesti majandamata alasid. Seega ei saa püsimetsanduse kaudu vähendada vajadust rangete kaitsealade järgi. Siiski pakuvad mõnedele varjulembestele kõdupuidul kasvavatele liikidele elupaika püsimetsana majandatud metsa jäävad kännud. Samuti muudab valikraie metsastruktuuri (kui jätta arvestamata surnud puidu vähesus) põlismetsale sarnasemaks võrreldes üks kõik millises vanuses oleva üheealise puistuga. Maapinnataimestiku saatust määrab oluliselt määral tallamine ja maapinna ettevalmistamine. See omakorda sõltub raiel kasutatavatest tehnikast ning raiesagedusest.

Lageaie Kütioru serval Haanja looduspargis. Foto: L. Kuresoo

Kuigi puhtalt tulundusmetsades pole leitud raieviise, mis pakuksid majanduslikult põhjendatud alternatiivi lageraietele, on talumetsades ja mitme-eesmärgilistes metsades läbi aegade soovitatud rakendada püsimetsandust, mh kuna püsimetsana majandades saab tulu metsast püsivalt pika aja jooksul. Erametsaomanikud (füüsilised isikud) peavad üldiselt rahateenimisvõimalusest tähtsamaks metsa säilitamist tulevastele põlvedele ning puidutulu kõrval väärtustavad kõrgelt kodusust, elurikkust ja maastiku ilu. Aeglast puistukasvu võimaldava mulla või kliima ning kõrge diskontomäära puhul loetakse püsimetsandust ja üldse ekstensiivset, looduslikul uuendusel põhinevat metsandust, lageraiepõhisest intensiivsest (suurete metsakasvanduslike kulutustega) metsandusest ka majanduslikult tasuvamaks, tasuvam on see ka siis, kui jämedamõõtmelise puidu hind on peenemõõtmelisest kõrgem.


Püsimetsana majandatav mets Setomaal. Foto: L. Kuresoo
.

Kui otsustad raiuda

  • Oma metsast võid raiuda 20 tihumeetrit Keskkonnaametilt selleks luba küsimata. Kui soovid raiuda rohkem, siis tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis. Täpsemalt saad selle kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

  • Metsaseadus võimaldab oma metsi püsimetsana majandada ning seega saad metsateatise esitada ka valikraiete tegemiseks.

  • Tee endale selgeks, milliseid raieid võid oma metsas teha. Seda saab teada inventeerimisandmetele otsa vaadates.

Metsade lõppraievanused on boniteediklasside järgi toodud metsade majandamise-eeskirjas. Kui Sinu metsad ei ole veel lõppraievanuse eas, siis võib olla asjakohane teha harvendusraiet, millele seatud nõuded on samuti toodud metsamajandamise eeskirjas.

Keda usaldad oma metsi majandama?

Kui vanasti tehti palju metsatöid ise, siis tänapäeval usaldatakse metsade majandamine järjest enam ettevõtete kätte, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Metsaomanikuna oled Sinagi kindlasti saanud palju telefonikõnesid ja oma metsa eest magusalt kõlavaid pakkumisi. Kindlasti on metsafirmade seas palju tublisid tegijaid, kellele võib oma metsade majandamise usaldada. Pea aga meeles:  

  • Lepi kõik raietingimused eelnevalt detailideni kokku ja käige mets üheskoos vajadusel korduvalt läbi.

  • Ära jäta ühtki oma soovi metsafirmadele edastamata, isegi kui Sind veendakse, et nii pole majanduslikult otstarbekam. Sina tead kõige paremini, mis väärtusi pead oma metsas oluliseks ning pead leidma sellise meistri, kes Su soovidele vastu tuleb.

  • Sa ei pea oma metsa raiuma ning ei saa ka trahvi, kui seda ei see. Majandamine ja majandamise viis on Sinu valik. Paraku ähvardavad mitmed kõnesid tegevad ettevõtted just selliste väidetega.

Sageli on võimalik pakkuda metsatööd kohalikele inimestele. Tihti leiab tööotsijate kontakte väikestelt infotahvlitelt rahvamajas, poes, bussipeatuses või mujal sarnases kohas. Ühtlasi pakuvad teenust kohalikud väikesed ettevõtted vallalehtedes. Nõu võib saada ka metsaühistutelt teistelt kohalikelt metsaomanikelt, naabritelt jne.  Mõnikord on alles vanu pisikesi saekaatreid, sealsetel inimestel võib olla infot kohalike väiketegijate kohta. Mõnikord tegelevad hobusepidajad ka hobutööga - ehk suudad leida oma lähima hobutöö tegija kontakti.

Kuidas planeerida puidu väljavedu ja müük?

Kui oled valmis saanud oma metsa üldise majandamiskava  (vt majandamise üldosa ning metsatööd) ja tead, milliseid väärtusi igas metsaosas hoitakse või kasvatatakse, siis pead mõtlema, kuidas raietööd ja puidu kokkuvedu Sinu metsas korraldatakse. Kuigi metsi majandavatel firmadel on palju kogemusi, siis on hea, kui osaled ise nende tööde planeerimises. Kokkuveoteede seisukord jääb Sinu metsa ilmestama aastakümneteks ja on oluline, et saad ise valida, milline see on.

Kõigepealt pead välja valima, kuhu saab rajada metsamaterjali laoplatsi - see peab olema selline koht, kuhu saab vajadusel suure metsaveoautoga ligi. Kui Su enda maale selline ära ei mahu ning see tuleb teha naabri maale, siis kindlasti kooskõlasta see oma naabriga.

Esmalt tuleb välja valida peamine kokkuveotee. Võib-olla on Su metsas juba mõni tee olemas? Kui on, siis kasuta kindlasti seda. Kui ei ole,  planeeri uus tee kohta, mis on looduslikult hõredam, kindlasti jälgi ka reljeefi. Katsu planeerida tee kõver ning maksimaalselt nii lai, et kokkuveomasin napilt läbi pääseb. Arvesta, et kurvides saavad kokkuveo käigus puud kahjustada, seega võid säilitada tee käänukohtadesse kehva kvaliteediga nö põrkepuid, millest Sa hea kvaliteediga palki saada ei taha.


Metsatee Võrumaal. Foto: M. Kats
Leia pildilt kokkuveotee! Foto: M. Kats

Metsatöid tee siis, kui maapind on külmunud. Nii kahjustad kõige vähem metsamulda ning püsti jäävate puude juurestikku. Samuti on sel ajal väiksem oht nakatada metsa jäävaid puid tüvemädanikesse.


Lageraie kokkuveotee Otepää looduspargis. Foto: L. Kuresoo

Kindlasti käi enne raietööde tegemist läbi koos oma naabriga oma katastriüksuse piir, kui planeerid raieid kinnistu serval. Palju lihtsam on probleeme ennetada, kui pärast tüütute piiritülide käigus suhteid rikkuda. Pidage üldse koos veidi nõu - kas on mingeid töid, mida saaksite koos ette võtta või ühiselt planeerida? Ehk peate aru pidama ka siis, kui tema oma kinnistu piiril lageraieid teeb - kas tuuled on sellised, et Su mets võib servalageraiete korral muutuda tormihellaks? Kuidas koos lahendus leida?

Mõtle läbi, kuhu Sinu metsast pärit puit müüakse või kui tegeled müügiga ise, siis vaata järgi lähemate kokkuostjate ostutingimused ja hinnad. Veendu, et saad head hinda, RMK avaldab oma kodulehel jooksvalt hinnastatistikat, mida on kasulik metsaomanikuna jälgida.

Lageraie servad muutuvad tormihellaks. Foto: M. Kats



Mida võtta, mida jätta püsimetsanduses?

Klassikaliselt viiakse püsimetsanduses metsast pidevalt välja selliseid puid, mis nii või naa metsa kasvuprotsessis alla jääksid. Selle tulemusel võetakse iga raiejärguga välja järjest parema kvaliteediga puid. Samas ei ole alati võimalik seda põhimõtet järgida ning mõnel puhul dikteerib raiet ka see, millist puidu sortimenti parasjagu müüa õnnestub. Tihti on vaja  metsast leida oma puidutarbe katmiseks sobivat metsamaterjali ning siis tuleb välja valida täpselt need puud, mida tarvis läheb. Samas ei tohi püsimetsast raiuda ainult parimaid puid.

Oma metsast võetud maja voodrilauad. Foto: M. Kats

Ühtlasi tuleb püsimetsas pidevalt  järelkasvu peale mõelda ning vajadusel sellele häilude raiumise abiga valgust anda. Kindlasti saab Sind valikute tegemisel aidata usaldusväärne metsakorraldaja või konsulent, kellele rõhuta, et soovid püsimetsana majandada.


Üldiselt pea püsimetsana majandades meeles:

Surnud haab,  esiti seisis surnuna püsti, pärast pikali - omanik otsustas jätta koristamata. Foto: M. Kats
  • Ka püsimetsanduses tuleb metsa jätta erinevas lagunemise astmes jämedaid seisvaid ja lamavaid surnud puid. Kuigi metsakuiv materjal võib olla edukalt kasutatav nii ehituses kui küttena, peab mingi kogus jääma teda metsa elurikkuse suurendamiseks.
  • Vali välja ja jäta alles elus puid, mida metsast kunagi välja ei viida. Nendeks võivad olla näiteks erinevad laialehelised lehtpuud (tammed, vahtrad, saared, pärnad, jalakad, künnapuud).
  • Raieid vii läbi ainult külmunud pinnasega, et vältida mulla ja püstijäävate puude juurestiku kahjustamist.
  • Kasuta majandamisel sellist tehnikat, mis kahjustaks mulda võimalikul vähe ning võimaldaks sellist raiet, mis püstijäävaid puid ja nende juuri vähem kahjustab.
  • Ära raiu metsa korraga liiga hõredaks vaid raiu järk-järgult, et ei tekiks tuulemurru ohtu. Eriti tähelepanelik ole kuusikute majandamisel.
  • Jälgi pidevalt ja tähelepanelikult järelkasvu – kui looduslikku uunemist sobiva puuliigiga ei teki, siis tuleb sellele kaasa aidata. Näiteks raiuda metsa hõredamaks või tekitada häile. Viljakamates kasvukohatüüpides tuleb vahel eemaldada lokkavat sarapuuvõsa. Samas kuivemates männikutes tuleb mõnikord maapinda mineraliseerida (püsimetsas tähendab see seda, et häiludes rehitsetakse mullapind paljaks), et uued männid saaksid kasvama hakata.
  • Püüa hoida püsimetsa kujundades silme ees põlismetsa sarnast struktuuri – palju erinevas vanuses eriliigilisi puid, mets on kohati hõre ja häiluline jne. Kuigi see vaatepilt ei pruugi Sulle avaneda kohe, siis peab seda pikas perspektiivis silmas pidama.


Kui otsustad lageraie kasuks

Väikesepinnalisi lageraieid annab loodussõbralikult teha, kuid neid peab hästi planeerima, sh mitmeid tegureid tähele pannes.

Mille peale võiks mõelda?

  • Kas praegu on parim aeg lageraieks või oleks kasulikum jätta see tulevikuks? Ehk plaanid 15 aasta pärast saata lapsed teise linna kooli? Kas peaksid majas lähemas või kaugemas tulevikus vahetama küttesüsteemi? jne.

  • Lisaks saadavale tulule, tuleb arvestada ka kuluga, mis läheb uue metsapõlve loomiseks ja hooldamiseks.


Kui Su otsus on teha lageraie, siis püüa seda teha siiski võimalikult loodussõbralikult, selleks on palju viise:

  • Okslik kuusk.Foto: M. Kats

    Jäta kõikvõimalikud nn puuveidrikud kasvama - okslikud kuused, taelikuid täis haavad, põlemisjälgedega männid, kähara võraga tammed, pehkinud remmelgad jne. Nendest ei saa olulist puidutulu, kuid need aitavad paljudel metsaliikidel lageraiejärgset aega üle elada.

  • Jäta kasvama teisigi säilikpuid, eelista nende jätmist grupiti. Teadustööd on näidanud, et elurikkuse säilimist toetavad säilikpuude kogused on oluliselt suuremad, kui täna metsaseaduses ette nähtud. Vähesedki säilikpuud on elustikule abiks, kuid tõeliselt mõjus efekt algab siis, kui jätad säilikpuudena püsiti 15% metsa tagavarast. Seega võid säilikpuid jätta väga helde käega, metsaloodus ainult võidab sellest.

  • Jälgi, et metsa jääks nii püstiseisvat kui ka lamavat surnud puitu, püüa metsakuivad puud valdavalt metsa jätta. Kui kuskil on mõni koht, kus torm on grupiti puid maha murdnud, teed loodusele teene, kui jätad selle koristamata - murdunud tüvedel leidub elupaiku paljudele metsaliikidele, kellele intensiivselt majandatud metsas elupaiku ei jätku.

  • Raietöid teosta ainult külmunud pinnasega ja väldi mullakahjustusi.

  • Säilita järelkasvu ja alusmetsa nii palju kui võimalik. Osa sellest jääb ellu ka muutunud valgustingimustes ning aitab Sul kokku hoida kulutusi metsauuendusele.

  • Ära kahjusta rasketehnikaga metsas leiduvaid veega täituvaid sulglohke või muid veelompe - need on tähtsaks elupaigaks näiteks kahepaiksetele. Kui juhtub, et kuhugi tekivad sügavamad veega täituvad rööpad, jäta need tasandamata, et luua lombikesi vee-elustikule.

  • Ära tee lageraiet metsas, mis on olnud pikka aega looduslike protsesside kujundada. Sellises metsas on suures koguses erinevas laguastmes puid, surnult seisvaid tüvesid, erivanuseline struktuur ning inimtegevuse jälgi on väga vähe. Selline koht oleks hea üldse majandamisest välja jätta, loodusele mõjub see ainult hästi.

  • Ära tee lageraieid järskudel nõlvadel, nõmmedel, allikate ümbruses, soo- ja soostuvates metsades, looaladel, luidetel ja mujal, kus see võib põhjustada tugevat erosiooni, liigset toitainete sattumist veekogudesse või kus metsa uuenemine suurel lagedal alal on vaevaline.

  • Jäta alati teatud osa metsast majandamisest välja looduslikule arengule. Soovitav oleks, et see ala moodustaks kõikidest Su metsadest vähemalt 10%. See mets võiks olla võimalikult loodusliku ilmega ning praktiline on, kui see asub kohtades, kuhu on raske metsatehnikaga ligi pääseda - näiteks järskudel nõlvadel, soos ja soosaartel.

  • Jäta alles teise rinde kõvalehtpuid - tammesid, pärnasid, vahtraid.