Vääriselupaigad

Kehtiva metsaseaduse järgi on vääriselupaik defineeritud kui ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik võib seega hõlmata väga laia spektrit erinevaid elupaiku - alates üksikust vanast puust lõpetades hektarite suuruse metsaga. Vääriselupigaks on kujunenud eeskätt vähese inimmõjuga paikades, kus elutingimused on olnud stabiilsed.

Vääriselupaikade üle-eestiline inventuur viidi läbi aastatel 1999 - 2002. Selle käigus leiti, et vaid 1% Eesti tulundusmetsadest vastab vääriselupaiga kriteeriumitele. Keskmine vääriselupaiga suurus on ca 3 ha. Erametsades registreeriti 2111 vääriselupaika.

Kas Sinu metsas võib olla vääriselupaik? Teavet saad põhjalikust Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud käsiraamatust "Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika".  Samuti on Keskkonnaministeerium aastate vältel koolitanud erinevaid eksperte vääriselupaiku ära tundma. Nimekirja neist ekspertidest leiab siit.