Kagu-Eesti märjad niidud vajavad teadlikku sekkumist ja suuremaid toetuseid

10. september 2020
07.07.2020 kutsusid Eestimaa Looduse Fond ning Karula Hoiu Ühing arutlema ühe meie erilisema pärandkoosluse - Kagu-Eesti kõrgustike märgade niitude tuleviku üle. Üritusel said kokku märgade niitude hooldajad, ametnikud keskkonna- ja maaeluministeeriumist ja haldusalast ning teadlased ja looduskaitsjad.

Teemapäeva eesmärk oli kuulata nende inimeste lugusid, kes selliseid väärtuslikke kooslusi hooldavad ja tuua ametnike ja avalikkuse ette teemad, kuidas väikeste niidulappide hääbumist peatada ja traditsioonilist eluviisi taas väärtustada. Päeva esimeses pooles andis Eesti Maaülikooli teadur ning Karula rahvuspargi endine juhataja Pille Tomson põhjaliku ülevaate Karula märgade niitude kujunemise ning majandamise ajaloost.

Ühtlasi kaardistas ettekanne märgade niitude majandamise probleemid:

  • Kagu-Eesti kõrgustike märjad niidulapid on väga väikesed ning enamasti raskesti ligipääsetavad

  • Tingimused märgade niitude majandamisel on keerulised, kuna tehnikaga reeglina peale ei saa

  • Hoolimata keerukamatest hooldamistingimustest, on toetusskeem märgade niitude hooldamiseks siiski samasugune kui teistel poollooduslikel kooslustel, st toetust antakse pindalapõhiselt

  • Märgade niitude majandamine pelgalt looduskaitselistel põhjustel ei pruugi senistel tingimustel olla jätkusuutlik

  • Koos niitudega kaovad ka nendega seotud taimekooslused, keerulisemaks läheb mitmetel haruldastel ja kaitsealustel linnuliikidel ning muutub iseloomulik maastikupilt


Ettekandele järgnesid jalutuskäik Ähijärve ümbruses ning pikem väljasõit ümberkaudsetele niitudele, kus hinnati botaanikute ja maahooldajate juhendamisel erinevate märgade niitude olukorda, sealhulgas külastati ka selliseid niite, mis on jäänud hooldusest välja ning kus võsastumine oli märgatav.

Kui me teadlikult ei sekku, kaovad sellised pärandkooslused ning nendega seotud liigid meie maastikult. Seetõttu tuleks ühise põllumajanduspoliitika raames määrata järgmiseks eelarveperioodiks kõrgem toetus just keerulistes tingimustes poollooduslike koosluste hooldajatele.

Möödunud teemapäeva valguses on hea meel tõdeda, et Keskkonnaamet on Karula rahvuspargi, loodusala ja linnuala uue perioodi kaitse planeerimisel rohkem tähelepanu hakanud pöörama märgadele niitudele, nentides, et "uuel kaitsekorraldusperioodil vajab suuremat tuge vaid raskesti hooldatavate niiskete niitude taastamine ja kasutuselevõtmine."



Loe lisaks:
Fotod märgade niitude teemapäevast Karulas leiad siit.
ERRi kajastus märgade niitude teemapäevalt, 08.07.2020.