Projektist

Mis on igaühe looduskaitse?

Igaühe looduskaitse on keskkonnateadlaste kontseptsioon, mille kohaselt saab looduskaitse olla edukas vaid sel juhul, kui kogu ühiskond muudab samm-sammult oma harjumusi ja käitumist keskkonna- ja kliimasõbralikumaks.

Positiivne kaasamine

Kõik viimase aja olulisemad raportid loodusliku mitmekesisuse ja kliimamuutuste kohta (IPBES 2018, IPCC 2019) viitavad üheselt sellele, et looduse kaitsmine ainult looduskaitsealadel ei ole toonud soovitud tulemusi – elupaikade ja liikide hävimine jätkub endisest kiirema tempoga ja täna räägime, et väljasuremisohus on iga kaheksas liik, intensiivne maakasutus panustab oluliselt kliimamuutuste kiirenemisse. Nii oleme ka Eestis kaotanud 95% looduslikest ja poollooduslikest rohumaadest, mis omakorda tähendab, et hävinud või hävimas on ka rohumaade linnu- taime- ja putukaliigid ning vähenenud on koosluste võime siduda süsinikku.

Looduslikku mitmekesisust ja süsiniku sidumist mõjutavad lisaks riiklikule looduskaitsele väga paljud tegevused ja praktikad, mida inimesed rakendavad oma koduaias ja -linnas või mida põllumajandusettevõtjad rakendavad oma tootmise käigus. Ettevõtete maakasutuse viise omakorda mõjutavad looduskaitse-, kliima- ja põllumajanduspoliitika ja neist tulenevad regulatsioonid. Ehkki liikide kadumisega ja kliimamuutustega seotud probleemid on üldtuntud ja paljuräägitud ja jõuavad eriti oma negatiivses toonis ka Eesti meediasse, siis seosed igapäevategevuste ja probleemide ning regulatsioonide vahel on keerulised (ökosüsteemiteenused, inimtegevuse mõju, toodete elutsüklid). Kuna on keeruline ilma ekspertteadmisteta neis valdkondades orienteerumine ja oma panuse andmine, siis toodavad negatiivsed keskkonnauudised aktiivsuse asemel passiivset apaatsust ja teemade ignoreerimist. Teisalt on Eesti elanikud aasta-aastalt keskkonnateadlikumad ja paljudel on soov olla kaasatud, kuid teadmised tegelikest probleemidest ja lahendustest on vähesed (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2018).

Projektiga "Igaühe looduskaitse - positiivne kaasamine" püüame pöörata negatiivsetest keskkonnauudistest tulenevat apaatsust positiivse ja aktiivse panustamise poole pakkudes inimestele lootuse ja kaasalöömise võimalusi.

Vikatiga niitmine ja igaühe looduskaitse

Vikatiga niitmine (ja niitmata jätmine) on üks lihtsamaid viise osaleda igaühe looduskaitses. Harvem ja käsitsi niitmine teie koduaias on sõbralikum rohu sees leiduva elurikkuse suhtes, soodustab tolmeldajate elu ja aitab muuta muru liigirikkamaks. Tõstame vanad oskused jälle au sisse ja kuulame sel ning järgnevatel suvedel murutraktori jõrina vahele rohkem ka vikati sahinat, luiskamise helinat ja linnulaulu. ELF koostöös paljude toredate kogukondadega üle Eesti pakub 2020 ja 2021 suvel toredat võimalust õppida või meelde tuletada vikatiga niitmise oskusi ning veeta sportlikult ja loodussõbralikult aega Eestimaa eri nurkades. Mõnel pool saavad osalejad õppida vikati hooldust ja ehitamist, teisal jällegi kuulata toredaid heinaaja laule. Kindel on aga see, et vähemalt üheksa niitmistreeningu ning ühe võistluse jooksul aastas saab iga huviline vikati kätte võtta ja proovida, millised lihased heinalistel tugevad peavad olema.


Miks on igaühe looduskaitse nii vajalik?

Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur ning praegune Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Aveliina Helm kirjutab Sirbi loos "Igaühe loodus": "/...../ Elurikkuse hoidmiseks tuleb meil hakata looduskaitsele vaatama teise pilguga ja abiks on siin tõhusam, teaduspõhisem ja inimsõbralikum looduskaitse. Meil on ökoloogilisi teadmisi elussüsteemide toimimisest rohkem kui kunagi varem. Nii nagu naftaajastu on leidmas oma lõppu, peaks ka põllumajanduse, metsanduse ja kogu looduskaitse tulevik olema seotud teaduslikele alustele tugineva praktikaga, kus valdkonniti rakendatakse ökoloogide tuvastatud loodussäästlikke (ja nagu eelnevast peaks juba selge olema, ka inimesele kasulikke) lahendusi."


Mida me veel teha saame?

Aveliina Helmi sõnul (Sirp, 2016) on "üheks võimalikuks edasiseks teeks looduskaitse teadlik integreerimine iga elaniku ellu ja tegevusse – nimetagem seda igaühe looduskaitseks. Kontseptsioon vajab veel lihvimist, kuid igaühe looduskaitse hõlmaks elanike teadlikku tegutsemist elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste säilimise nimel nii, et ökosüsteemide väärtuslikele liikidele soodsaid elupaiku oleks maastikul võimalikult palju. Iga majaomanik ja väikemaaomanik saab oma aias luua väikseid looduslikke ökosüsteeme, näiteks asendades suured muruplatsid vähemalt osaliselt kohalike niiduliikidega ning rajades tolmeldajatele sobivaid elupaiku, leevendades nii nende elupaiga- ja toidupuudust. Iga põllumees saab kujundada oma põlde selliselt, et need tagavad võimalikult hästi nii looduslike ökosüsteemide toimimise kui ka põllumajandusliku saagikuse. Iga keskkonnamõjuga ettevõtja saab tutvuda oma tegutsemispiirkonnas olevate ökosüsteemidega, koostada teadliku ja loodussõbraliku tegutsemise kava. Tuuleparkide valdajad võiksid hooldada tuulikute ümbruses leiduvaid niidukooslusi, korvates niiviisi maastikult võetud lõivu. Karjääride rajamisel ja rekultiveerimisel saab teadlikult arvestada ümbritsevate koosluste elurikkuse seisundi ja pindalavajadusega. Tee-ehitusel võiks teeservad jätta alternatiivseks koduks niidutaimedele ja nendega seotud putukaliikidele. /...../"

Lisaks samal teemal:


Projekti tegevused toimuvad Eestimaa Looduse Fondi, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Karula Hoiu Ühingu ning teiste partnerite koostöös. Toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.