Kõik viimase aja olulisemad raportid loodusliku mitmekesisuse ja kliimamuutuste kohta (IPBES 2018, IPCC 2019) viitavad üheselt sellele, et looduse kaitsmine ainult looduskaitsealadel ei ole toonud soovitud tulemusi – elupaikade ja liikide hävimine jätkub endisest kiirema tempoga ja täna räägime, et väljasuremisohus on iga kaheksas liik, intensiivne maakasutus panustab oluliselt kliimamuutuste kiirenemisse. Nii oleme ka Eestis kaotanud 95% looduslikest ja poollooduslikest rohumaadest, mis omakorda tähendab, et hävinud või hävimas on ka rohumaade linnu- taime- ja putukaliigid ning vähenenud on koosluste võime siduda süsinikku.

Looduslikku mitmekesisust ja süsiniku sidumist mõjutavad lisaks riiklikule looduskaitsele väga paljud tegevused ja praktikad, mida inimesed rakendavad oma koduaias ja -linnas või mida põllumajandusettevõtjad rakendavad oma tootmise käigus. Ettevõtete maakasutuse viise omakorda mõjutavad looduskaitse-, kliima- ja põllumajanduspoliitika ja neist tulenevad regulatsioonid. Ehkki liikide kadumisega ja kliimamuutustega seotud probleemid on üldtuntud ja paljuräägitud ja jõuavad eriti oma negatiivses toonis ka Eesti meediasse, siis seosed igapäevategevuste ja probleemide ning regulatsioonide vahel on keerulised (ökosüsteemiteenused, inimtegevuse mõju, toodete elutsüklid). Kuna on keeruline ilma ekspertteadmisteta neis valdkondades orienteerumine ja oma panuse andmine, siis toodavad negatiivsed keskkonnauudised aktiivsuse asemel passiivset apaatsust ja teemade ignoreerimist. Teisalt on Eesti elanikud aasta-aastalt keskkonnateadlikumad ja paljudel on soov olla kaasatud, kuid teadmised tegelikest probleemidest ja lahendustest on vähesed (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2018).

Projektiga "Igaühe looduskaitse - positiivne kaasamine" püüame pöörata negatiivsetest keskkonnauudistest tulenevat apaatsust positiivse ja aktiivse panustamise poole pakkudes inimestele lootuse ja kaasalöömise võimalusi.