Eesti Loodusele vastab Mari Kaisel: Miks tasub õppida käsitsi niitma? 08.07.2020

“Sa ei usu kui kasulik on see [vikatiga niitmine] igasuguste lolluste vastu,” ütles Konstantin Levin oma vennale. (Lev Tolstoi “Anna Karenina”)

Vikatiga niitmisel on muidki plusse. Alustame kõige enesestmõistetavamast: põletamata jääb järjekordne ports fossiilkütust ning erinevalt murutraktorist või -niidukist teenib hea vikat meid mitu inimpõlve. Vikatiga niitmine ei tekita müra ega sisepõlemismootoriga kaasas käivat kütusehaisu.


Vikat on säästlikum rohu sees paikneva elurikkuse jaoks. Säilib lootus, et kõiki rohutirtse, põrnikaid ega muid muru sees ringi ukerdajaid ei tõmmata muruniiduki rootori tekitatud keerisesse. Kui vikatitera on korralik ja vahe, lõikab see rohu ühe sirge lõikega läbi, ent niiduki tera pigem rebestab taime. Rebitud servad suurendavad auruvat pinda tunduvalt ning taimel on suurem tõenäosus kuivada või mõnda haigusesse nakatuda.

Vikatiga niites jääb rohi paraja kõrgusega, mis pakub piisavalt varju ka mullapinnale ega lase sealt liiga palju niiskust auruda. Alatasa masinatega niites loome soodsad tingimused pigem üksikutele madalakasvulistele liikidele, nagu võilill, kellega teised ei suuda võistelda. Nii kipume looma liigivaest muru ning roogime võib-olla eneselegi teadmata elurikkust välja. Hiljutiste uuringute põhjal on ilmnenud, et kui niitmise sagedust kasvõi mõnevõrra vähendada, loome märksa paremad elutingimused tolmeldajatele ja eri liiki taimedele.

Kui niidame vikatiga, laseme rohul enamasti kasvada veidi kõrgemaks ja nii saavad ka kõrgemakasvulised taimed elulootuse. Samuti suureneb nõnda tõenäosus, et rohkematel taimedel jõuavad seemned valmida. Ühtlasi suurendame mitmekesisust: mõnes kohas jääb rohi natuke kõrgem, teises natuke madalam ja nii tekkivad mikroelupaigad võivad olla mõnele putukale kasulikud.

Uuring märjemate alade käsitsi niitmise mõjude kohta (Effect of reintroduced manual mowing on biodiversity in abandoned fen meadows Article (PDF Available) in Biologia 701(70):113-120) näitas, et käsitsi hooldatud niisketel niitudel taastus väga kiiresti liblikate liigirikkus ning hooldatud alad hakkasid sarnanema rangelt kaitstavate aladega. Arvestades, et hinnanguliselt oleme Euroopas juba kaotanud pooled liblikatest ja kimalastest, on see kaalukas argument soosida ja toetada käsitsi niitmist.

Ja nagu Lev Tolstoi lasi Levinil tõdeda, on käsitsi niitmine ühtaegu tõhus treening, mis aitab kiiresti vormi parandada, aga ka meditatiivne tegevus, mis puhastab pea ebavajalikest lollustest.

Täpsemat infot niitmisürituste kohta saab veebilehelt www.elfond.ee/tuleniitma.

Juulikuus toimuvad veel:
12.07 Suur niitmisvõistlus Tartus ERMi välialal Raadil,vt ka infot FBs

19.07 Vikatiga niitmise päev Tallinnas Vabaõhumuuseumis,  vt ka infot FBs



Soovitame lugeda kogu südasuvist Eesti Loodust, kus seekord palju põnevat lugemist elurikkuse kohta.

Loe veel samal teemal: