Illustratsioon: loomapidamispraktikad mõjutavad kliimamuutust ja loodust

Intensiivkasvatuses peetakse loomi laudas ning hein, silo, jõusööt ja allapanu tulevad loomade juurde fossiilkütuste toel ning samal viisil liiguvad sealt ära ka loomapidamise jäägid. Suurtes kogustes kogunenud sõnnik on pahatihti hoopis probleem, millele tuleb hakata omakorda leidma keskkonnasõbralikku kasutust väetisena või biogaasi tootmiseks.

Suured alad on kasutuses loomasööda tootmiseks, mis omakorda põhjustab liigset survet loodusele. Sööda tootmine kurnab ka mulda, millest iga kündmisega eraldub väärtuslikku süsinikku. See süsinik on orgaaniline aine, mis mullas on taimede kasvu alus, kuid süsihappegaasina õhku paisatuna on tegu kliimamuutust põhjustava kasvuhoonegaasiga.

Nutikalt toimides võib loomakasvatus olla kliimale ja elurikkusele kasulik. Seda näitavad mõned eesrindlikud tootjad näiteks rohumaal kanu või piimakarju pidades. Selline tegevus on hea keskkonnale, aga ka loomadele. Loomad, kes saavad oma toitu ise loodusest hankida, on tervemad ja rõõmsamad ning ka loodus tänab, sest rohumaadel on elustik mitmekesisem.

Põllumaadelt süsiniku õhku paiskumise asemel on püsirohumaades seotud süsinik mullas ja õigel viisil tegutsedes seob karjamaa õhust süsinikku juurde, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

• VAATA SALVESTUST lihaveisekasvataja, Puutsa talu perenaise Airi Külveti kogemusest karjatamise kasudest võrreldes tavatootmisega
• Illustratsioon: põllumajanduses aitab kliimamuutuse mõjudega toime tulla mitmekesisus
• Illustratsioon: portsjonkarjatamine toetab elurikkust
  

#tulevikumaaelu #elumaal #NOPLANETB #euDEARprogramme