Tuleviku maaelu

Elu maal on elamist väärt! Maal on võimalik end teostada ja luua enda ümbrust vastavalt oma tõekspidamistele. Kes ei tahaks kuulda enda ümber linnulaulu, pakkuda lastele kasvamiseks puhast keskkonda ja mängimiseks mitmekesiseid maastikke oma kodutalu ümber? Kuidas seda aga teha praktikas, kui ei pruugi olla piisavalt oskusi, kontakte ning ka ideeded ja nende majanduslik tasuvus on veel selgusetud? 

Vajame oma toidujulgeoleku parandamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja elurikkuse kao pidurdamiseks seda, et toidu tootmine maal oleks mitmekülgsem ning rohkem väiketootjaid leiaksid võimalusi tegutseda. Tänapäeval on tavaline, et põllumaad on koondunud väheste suurte omanike või majandajate kätte. Uued maapiirkonda kolivad elanikud saavad tihtilugu oma majaga kaasa vaid väikese põllulapi ja nende teenistus on seotud linnalise tööga. Kuidas seda muuta?

Otsime eelnevatele küsimustele vastust “Tuleviku maaelu” algatuses, mis innustab kohalikke inimesi Põhja-Tartumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal koostöise ja mitmekesise põllumajandusega tegelema. Nõnda, et see oleks hea inimesele, loodusele ja kliimale. Jagame teadmist ja inspiratsiooni, toome inimesi kokku, et sünniks ühised algatused.

Uue tegijana põllumajandusvaldkonnas on palju väljakutseid alates tootmise üles ehitamisest kuni selleni, kuidas see kõik küll tasuv oleks. Praegused ajad on keerulised, sest tootmiseks vajaminevad investeeringud on pahatihti suured, tulusid ei paista aga sellises mahus tagasi tulema. Selleks, et visioon idüllilisest maaelust saaks reaalsuseks, on üks võimalus teha koostööd teistega. 

Maad ja muid ressursse nutikalt kasutades on koostöö võimalik ja ka kõigile osapooltele kasulik, aidates vähendada näiteks alustava tootja alginvesteeringuid maasse. Ühe ala peal saavad tegutseda ja üksteist toetada erinevad ettevõtted. Näiteks viljatootja suur viljapõld saab olla ilmastikuoludele vastupidavam, kui seal on vahel õunapuudest hekk, mis pakub varju tuulte eest, pelgupaika kasulikele lindudele ning samas on tooraineks mahlatootjale. Lisaks saab samal põllul teha koostööd veisekasvatajaga, kes oma veised vahekultuuride peale karjatama viib. See annab pinnasesse juure orgaanikat ja väetist ning on jällegi kasulik kõigile. 

Mitmel pool maailmas on levinud ettevõtete virnastamine ühele maa-alale, kus võib koos olla isegi kuni kümmekond ettevõtet. Ka Eestis leidub mõningaid näiteid virnastamisest.

Osale inspiratsioonipäeval 29. märtsil!

Algatust veab eest Eestimaa Looduse Fond. Tegevusi toetab Euroopa Komisjon, DEAR programm ja ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.