Tule, ronime küla katusele,
küla kõrgema künka tipule!
Näeme maastikuvaateid lummavaid.
Taamal metsamassiive sinavaid.
See küngas tuntud „Prigendimägi“
Kaarena mühiseb tammede vägi
ümber mõisaaegse matmispaiga.
Mõisahärra viimse puhkepaiga.
Näe, milline imeline külamaastik!
Siin künnised ja kruusast mõhnastik.
Seal rohe-mütsides kuplikesed,
taamal tammedega kühmukesed!
Vaata! Hajali siin väiketalud.
Enamikel aasad, põllud ja salud.
Teineteisest nägemisulatuses
Mõned põlistalud aga kaduvuses…
Näe, kuidas küngasmaal käänlevad teed,
et kaduda peagi nähtamatusse.
Orgudes veiklevad ojakeste veed,
jõudes kunagi järvesängidesse.
Külamaastik täis pikitud veesilmakesi:
mõisatiike, lompe ja järvekesi.
Küla keskel tähtis Viinakuajärv -
äraunustatud mõisaaegne paisjärv.
Luuletuse autor: Malle Peedel