Galerii

"Vana mets on nagu muinasjutt"

Põhikooli õpilaste kollaažid

Eestimaa Looduse Fond kutsus 2022. aasta lõpus 1.–9. klasse märkama vana metsa elanikke ja väärtust ning osalema kollaaživõistlusel “Vana mets on nagu muinasjutt”. Nõnda sündis üle Eesti kokku üle 160 kollaaži, mis räägivad kõik isemoodi lugu vanast metsast ja selle elanikest. Meile saabunud töid näed all, neist 14 on kevade lõpuni üleval ka Ülemiste keskuse pea-aatriumis. Loe lähemalt näituse ja konkursi tulemuste kohta SIIT!
Fotod (tähestiku järjekorras koolide nimede järgi): Maris Mägi. Klõpsa piltidel!

Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes kollaaže tegid ja meiega jagasid!



Miks on vanad metsad olulised?

Vajame, et vanu metsi märgataks ja hoitaks. Vanu looduslikke metsi on väga vähe alles – kõigest mõni protsent kõigist Eesti metsadest. Samas leidub just seal sadu liike, keda mujal metsades enam ei kohta. Taolistest metsadest on saanud elurikkuse hoidjad. Vanades metsades leidub juba tuttavaid muinasjutukangelasi, aga ka märkamatuid ja pisikesi, ent ometi tähtsaid tegelasi. Nõnda vajab ka kogenud silmaga otsija sageli luubi abi, et tunda ära mõni puutüvel kasvav sambliku- või samblaliik.

Elurikas vana mets kujuneb sadade aastate jooksul. See aga ei pruugi tähendada, et kõik puud oleksid metsas mitmesaja-aastased. Sellises metsas leidub sageli korraga nii väga vanu kui ka päris noori, alles tärkavaid puid. Ühtlasi võib sealt leida väga erinevaid puid, mõnest metsast ka selliseid, mida oleme harjunud rohkem parkides kui metsades nägema, näiteks vaher, pärn, jalakas. Vanas looduslikus metsas on olulisel kohal ka need puud, kelle elu on juba elatud. Nii veel püsti seistes kui juba pikali vajunult pakuvad surnud tüved elupaika ja toitu tuhandetele erinevatele liikidele, alustades putukatest ja lindudest ning lõpetades sammalde ja seentega. Nõnda on vana omasoodu arenev mets väärtuslik ja lõputult ise uuenev tervik.