Kuna sinna metsa on peidetud ka peidupunkreid, mille vene väed sinna omal ajal ehitasid, kuid pärast lahkumist maha jätsid, siis ma juba lapsena mõtlesin alati, et kui midagi peaks juhtuma ja sõda tulema, siis vähemalt metsa saab ikka peitu minna. Kui mitte punkrisse, siis vanade murdunud kuuskede juurte alla ehitatud onnidesse.
Vana metsa rahu on miski, mis on nagu üks suur kõikehõlmav kallistus. Kui oskad seda tunda, siis oled õnnega koos. Õpetan seda ka oma lapsele.
Loo autor: Hanna-Liina Võsa