Esinejad

1. veebruar  MEREPÄEV

Tarmo Soomere on uurinud Läänemere lainetuse dünaamikat ja rannikuprotsesse, sealhulgas mõõtnud ning modelleerinud tuule- ja laevalaineid, tegelenud solitonilaadsete lainete interaktsiooni problemaatikaga, lainetuse dünaamikaga rannikutehnikas, lainetuse poolt indutseeritud rannikuprotsessidega ja paljude teiste oluliste merega seotud teadusküsimustega. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi ja Klaipeda ülikooli professor ning Eesti Teaduste Akadeemia president.


Urmas Lips on merefüüsik, kelle uurimisteemadeks on vee, energia ja ainete bilanss Läänemeres ja selle alambasseinides, toitainete koormuste ja nende mõju hindamine, fütoplanktoni koosluste arengu ja põhjalähedase veekihi hapnikutingimuste dünaamika ja nende seos hüdrofüüsikaliste protsessidega, autonoomsete vahendite arendamine ja kasutamine merekeskkonna pidevmõõtmisteks, merealade seisundi ning sadamate arendamise ja avamere arendustööde keskkonnamõjude hindamine. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi professor.

Kaire Torn on uurinud mändvetikate levikut ja ökoloogiat Läänemeres; põhjataimestiku ja -loomastiku levikut ja dünaamikat Eesti rannikumeres, keskkonnategurite mõju põhjataimestiku kooslustele ning hinnanud väärtuslike mereliste elupaikade seisundit, ta on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor ja teadusnõukogu liige.

Georg Martin on uurinud rannikumere põhjakoosluste struktuuri, dünaamikat ja muutuste mehanisme; rannikumere merepõhja koosluste kasutamist keskkonnaseisundi hindamisel; süsinikuringe ja selle mõju rannikumere ökosüsteemis; teostanud mere seisundihinnanguid ning kavandanud kaitse- ja taastamismeetmeid, ta on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi professor ja merebioloogia osakonna juhataja.


Imre Taal Imre Taal on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadur. Ta on uurinud Läänemere idaosa litoraali kalakoosluste varieeruvust ja selle põhjusi, hinnanud hingu ja võldase levikut, teinud eeluuringuid kalade kudealade taastamiseks,  ning järel-hinnanud  kalade kudetingimuste parendamise eesmärgil läbi viidud tegevusi.



Mehis Rohtla on uurinud kalade liikumisi ja päritolu otoliitide mikrokeemia ja telemeetria abil, läbi viinud uuringuid inimmõjust kaladele, teostanud kudealade taastamise eeluuringud ja järelhindamist ning nõustanud nende läbiviimist, ta on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor.


Jaan Kanger on kogenud põllumajandus-keskkonna asjatundja, kes on osalenud põllumajandusele suunatud keskkonnameetmete väljatöötamisel, seiramisel ja hindamisel, sealhulgas vastutanud põllumajandusmaalt pärit dreenivee uuringute eest; Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna agroökoloogia valdkonna peaspetsialist.

Joonas Plaan on keskkonnaantropoloog, kes on uurinud rannakalandust Kihnust Newfoundlandini. Eestimaa Looduse Fondis on vastutanud kestliku kalatoidujuhise ehk kalafoori ajakohastamise eest, aidanud jälgida mereplaneeringu ja meretuuleenergeetika arenguid ning tegeleb merevesiviljeluse küsimustega; on juhatuse liige, kliimaprogrammi juht ja säästliku kalanduse projekti koordinaator.

Silja Kana on uurinud maakasutuse muutusi ja nende mõju elurikkusele ning juhtinud liha tarbimise keskkonnamõjudega seotud projekte, millest seni olulisem "söö muutusteks" (Eat4Change) hakkab lõppema. Selle käigus valmis liha säästva tarbimise teejuhi ehk lihafoori tööversioon. Silja on praegu Eestimaa Looduse Fondis Eat4Change projektijuht.

Lembe Reiman hariduselt geoökoloog aga töötanud pikaajaliselt kohalikes omavalitsustes keskkonnaametnikuna kelle töölaual olid kõik keskkonnaga seotud teemad alates muru niitmisest kuni maavara kaevandamiseni, sinna vahele ka rannast masuudi korjamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik, kelle vastutusalas on nii erinevad keskkonnateemad kui ka eelkõige mereplaneeringu elluviimine ja selle seire.


Kuido Kartau on Saare Wind Energy juhatuse liige ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige. Varem töötanud pikka aega planeerija ja keskkonnamõju hindajana, sealhulgas vastutas Pärnu maakonnaga piirneva mereala pleneeringu ettevalmistamise eest.


Andrus Kuus on Eesti Ornitoloogiaühingu spetsialist, kes lisaks linnukaitse üldküsimustele vastutab konkreetselt merelindude hea käekäigu jaoks vajalike andmete koondamise eest. Suureks tööks on olnud tähtsate linnualade nimestiku ja andmestiku (sealhulgas kaartide) uuendamine. Andruse haigestumise tõttu, tutvustab tema ettekannet Veljo Volke.

Veljo Volke on Eesti Ornitoloogiaühingu ekspert, kes on merelindude teemal tegelenud avamere linnuloenduste, mereplaneeringu, avamere tuuleparkide, veelindude kaaspüügi ja merealade kaitse ettevalmistamisega. Viimasel paaril aastal on suurem osa tähelepanu kandunud maismaa tuuleparkide linde arvestavale plastneerimisele ja vastavatele eeluuringutele.

Lauri Lutsar on Eestimaa Looduse Fondi nahkhiireekspert. Ta tegeleb nahkhiirte uurimisega ja kaitse korraldamisele kaasa aitamisega, sealhulgas nõustab ta inimesi, kelle majas elavad nahkhiired. Lauri on olnud mere kohal lendavate nahkhiirte inventeerimise pioneer Eestis, alustades paadist tehtud detektoruuringutega ja käivitades hiljem merepoidele kinnitatud automaatsete nahkhiirte ultrahelide salvestitele põhinevad uuringud, mis on hädavajalikud muuhulgas selleks, et vältida nahkhiirte asurkondade kahjustamist meretuuleenergeetika arendamise käigus.

Mart Jüssi on üle kolme aastakümne hüljeste bioloogiat uurinud. Ekspeditsioonid on ulatunud Vilsandist kuni Kaspia kallasteni ja Hiiumaa laidudelt üksikule kaljupangale kaugel Põhja Atlandil. Kogutud teadmisi on vaja läinud ökoloogia, keskkonnakeemia, geneetika ning kliimamuutuste mõtestamiseks. Eriti hästi tunnevad Marti hallhülged, kelle poegi ta kevadeti uurimas käib.


Merepäevale on helikujudnuse kokku pannud Veljo Runnel. Pausidel kõlavad hääled mitmetelt liikidelt: aul, randtiir, räusad koos hallhüljestega, laululuiged, soorüdi, mustsaba-vigle, merikajakas, valgepõsk-laglede parv, punajalg-tilder ning tumetilder, väikesaar hõbekajakate ja kühmnokk-luigedega, tiigi-roolind/roo-ritsliklind Matsalu roomassiivis, hänilane väikesaarel koos suuremate merelindudega.

2. veebruar  SOOPÄEV

Antti Tooming on Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler, kes vastutab muuhulgas ka looduskaitse ja elurikkuse edendamise eest. Tal on Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistrikraad. Märgalade looduslikkuse taastamine moodustab olulise osa Eesti looduskaitsetöödest ja Antti hoiab asjade käigul silma peal. Kui anname loodusele võimaluse rikutud ökosüsteemides taas omatahtsi toimetada, võidab sellest nii elurikkus kui kliima tervikuna.

Eerik Leibak on bioloog ja looduskaitsja. Eerik on Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse-ekspert. Ta on 40 aasta jooksul osalenud rohketel soode inventeerimistel ja aidanud mõnda neist korraldada.



Aveliina Helm on eesti bioloog ja looduskaitseteadlane, taastamisökoloogia professor Tartu Ülikoolis ja kliimaministri teadusnõunik.





Jüri-Ott Salm on Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht, sootaastamise ning märgalaviljeluse projektide eestvedaja. ELFis töötab ta alates 2000. a talvest talgureiside korraldajana ning aastatel 2004-2012 tegevjuhina. Jüri-Ott on lõpetanud Tartu Ülikoolis Geograafia Instituudi doktorantuuri - uurimisteemaks turbalade kuivendusest lähtuv kasvuhoonegaaside emissioon.
Jüri-Ott peab oluliseks saavutuseks viimasel kümnendil taastamisega mõjutatud 7500 ha alal toimuvaid muutusi ja töötab selle nimel, et ELFi soode inventuuri põhiselt määratletud looduslikud sood jääksid ka tulevikus
puutumatuteks.


Riinu Rannap on Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor. Soode taastamisega on Riinu seotud olnud peamiselt Eestimaa Looduse Fondi projekti LIFE-Mires kaudu, kui osales taastamisalade kahepaiksete seires. Kuivenduse mõjusid märgaladele ja nende elustikule on ta uurinud üle 10 aasta.



Kristjan Tõnisson on RMK juhatuse liige, kelle põhiülesanne on juhtida, motiveerida ja arendada oma vastutusvaldkonna inimesi, et täita RMK-le seaduste ja omaniku poolt püstitatud ülesandeid. Tema peamised tegevussuunad: loodusväärtuste hoidmine ja taastamistööde korraldamine kaitsealadel; loodust väärtustaval moel looduses liikumise võimaluste pakkumine igaüheõiguse põhimõtete kohaselt; tegevuste kavandamine metsa elurikkuse kaitseks RMK majandatavates metsades.



Marko Kohv on soodega tegelenud viimased 15 aastat. Ta on Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia teadur. Marko lemmiksoo on Sirtsi soo.





Jüri Tiidermann on Eesti Turbaliidu juhatuse esimees, ASB Greenworld Eesti OÜ Juhatuse esimees. Jüri on turbakaevandaja ning professionaalsete turbasubstraatide tootja.


Liis Keerberg on keskkonnajurist ja töötab linnukaitse spetsialistina Eesti Ornitoloogiaühingus. Bakalaureusekraadi omandas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, magistrikraadi Eesti Maaülikoolis karjääride linnustikku uurides. Soodes on ta teinud linnustiku seireid ja inventuure.
Lisaks jälgib Liis turbakaevandamise poliitikat ning on seotud Elbu raba kaevandusloa kohtuasjaga.
Loomulikult ei saa ka ära unustada igasügisest jõhvikalkäiku!



Ain Kull on Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor, tema peamine uurimisvaldkond seotud soodes vee, toitainete ja gaasivahetuse vaheliste seoste uurimisega, kuivendamise ja märjutamisega kaasnevate muutuste uurimisega ning ilmastiku ja kliima mõju sooökosüsteemidele.




Mati Ilomets lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloog-botaanikuna 1973. a. Tegeleb soode uurimisega alates aastast 1971. Alustas turbasammalde kasvu uurimisega, edasi liikus soode arengu, Kurtna mõhnastiku seisundi, soode taimkate, turba tekkeprotsesside, soode taastamise ja velmamise (=taaselustamine)juurde, tegutseb soode hüdroloogia ning kaitse alal.


Meelis Leivits töötab Keskkonnaagentuuris ning koordineerib seal erinevaid eluslooduse seireprogramme. Näiteks on just tema vastutada madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire, tedre mängude seire, rabapüü seire ja metsise mängude seire.


Urmas Tartes on hariduselt bioloog. Looduskaitse temaatikaga on ta kokku puutunud nii teadusadministraatorina kui ka Eesti TA Looduskaitse Komisjonis (alates 2023 sügisest Keskkonnakomisjon) tegutsedes. Urmas kirjutab - looduskaitse on paljusid teadusvaldkondi ühendav tegevus, kus tuleb mõista nii looduses, kui ka inimühiskonnas ja inimestes endis toimuvate asjade põhjuslikke seoseid.


Piret Pungas-Kohv töötab 2015. aastast Eestimaa Looduse Fondis keskkonnateadlikkuse eksperdina. Sood jõudsid tema ellu ligi 20 aastat tagasi, mil alustasin tööd Emajõe Suursoo kaitsealal loodushariduse spetsialistina. Hariduselt on Piret inimgeograaf. Uurimisküsimustest on tema jaoks köitev, mida sood inimestele tähendavad ja kuidas on inimeste ning soode suhe aegade jooksul muutunud - põlatud märgalast on saanud Eesti märk. Nende küsimuste üle mõlgutas ta mõtteid ka 2015. aastal kaitstud doktoritöös. Pireti igapäevane töö seostub uurimisseguse nuputamisega, kuidas erinevate huvidega inimesteni tuua soode väärtused, nende hoidmise ja taastamise vajadus.

Jana Kutšinskaja toimetab Visit Estonias välismeediatiimi juhina, koordineerides kommunikatsioonitegevusi turismi sihtriikides. Läbi nelja aasta on ta korraldanud välismeediale pressireise ja võõrustanud ajakirjanikke. Hariduse on Jana omandanud kommunikatsiooni erialal nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis.



Soopäevale on helikujudnuse kokku pannud Veljo Runnel. ausidel kõlavad hääled mitmetelt liikidelt: rüüt, väikekoovitaja, sookiur, sookurg, piilpart, rabakonnad, teder, mudatilder, kalakajakas, põldlõoke, tikutaja. Mõnes osas liigid korduvad, lisaks on veel hulk teisi liike taustal kuulda.