Annetamistalgud 2023. Tee heategu - anneta looduse heaks!
Annetamistalgud 2023. Tee heategu - anneta looduse heaks! <br>
Foto: talguline Marge

Selle aasta 28. november on ülemaailmne heade tegude päev. Sel puhul käivituvad ka Eestis juba viiendat aastat Annetamistalgud, mil kümned vabaühendused võtavad ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Eestimaa Looduse Fond osaleb ka tänavu ning kutsub kaasa lööma kõiki loodusesõpru!

Tänavustel Annetamistalgutel kogume taas annetusi loodustalgute toetuseks ja kutsume kõiki loodusesõpru talguvankrile hoogu juurde andma!

Annetada saab kõige mugavamalt Swedbanki Ma armastan aidata veebilehel:


Mis on ELFi talgud ja mida seal tehakse?

ELFi talgud tähendavad tegusa seltskonnaga värskes õhus looduse eest hoolitsemist. Loodustalgud on ELFi üks pikaajalisemaid traditsioone - loodusreiside korraldamisega alustati juba 1998. aastal. Neist kasvasid välja loodustalgud.

Eestimaa Looduse Fondi talgud kestavad tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Talgutööde mõte on erinevate koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedamini lõigatakse võsa, tehakse heina, hooldatakse või koristatakse mõne kaitsealuse liigi, näiteks kõre või must-toonekure elupaika.

Talgutööde kõrval tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkarajal, kuulatakse kohaliku loodusetundja pajatusi. Talgu juurde käivad sageli lõkkeõhtud laulu ja kitarrimänguga, saunast jõkke kargamine, päikeseloojang mererannas ning mitmed teised toredad ühistegevused.

Miks toetada ELFi loodustalguid?

Rohkem kui paarikümne aasta jooksul on tuhanded vabatahtlikud aidanud praktilisele looduskaitsele tõhusalt kaasa. Aastatel 2001-2022 on ELF korraldanud 876 talgut, millel on 14 417 osalise ühisel jõul tehtud 125 313 tundi vabatahtlikku tööd. Igal aastal korraldab ELF üle poolesaja talgu erinevatele kaitsealadele. Selleks, et talguhooaeg sujuks viperusteta, et talgud toimuksid õigetes kohtades ja õigel ajal, alustab talgukontor hooaja ettevalmistusi juba jaanuaris. Igal aastal on vaja täiendada tööriistaparki, leppida kokku maaomanikega, käia üle vaatamas talgukohtasid ning suhelda looduskaitse-ekspertidega tööde sisust. Sinu annetus aitab talgukontoril kõiki neid ettevalmistusi teha, katta sõidukulusid, täiendada talgutööriistavaru ja palju muud. Aga Sinu annetus aitab kaasa ka sellele, et Läänemere naftaõnnetuse korral oleks ELFi vabatahtlikud hästi koolitatud, et õliseid linde päästa ning vajadusel ka Päästeametit ranniku koristamisel aitama. Annetused toetavad talgute kindlamat tulevikku.

Loe ELFi annetajate innustavaid lugusid!

Mõned näited, kuidas talgutööd aitavad loodusele head teha

Talgulised Palupõhja puisniidul 2023. Foto: talguline Kristjan

2023. aasta oli ELFi talgute puisniidu aasta, kus taastati puisniite võsaraiega või hooldati niitu vikatiga heina niites. Järjepideva hoolduseta kaob puisniitudelt neile omane liigirikkus. Puisniitude arvukus on Eestis saja aastaga vähenenud umbes 1000 korda. 2023. aastal toimusid Alam-Pedjal asuval Palupõhja puisniidul ELFi niitmistalgud juba 7. korda ning sealne võsastunud ala on nende aastatega omandanud taas puisniidule iseloomuliku välimuse.

Kõretalgud Manilaiul. Foto: talgujuht Triin


Kõred ehk juttselg-kärnkonnad olid 20. sajandi lõpus peaaegu hävinud. Sihikindla talgutööga kõre elupaiku taastades on õnnestunud kõrede väljasuremine peatada.




Kärnkonn teel. Foto: Boris Sinitsov

Konnad teel(t) talgutel on aastatel 2014-2022 päästetud autorataste all hukkumisest 148 400 konna. Konnatalguteta, ja -talgulisteta, kes aitavad konnadel probleemseid maanteelõike ületada, oleks meie kahepaiksete asurkonnad palju halvemas olukorras. Kahepaiksed omakorda on toiduahelas tähtsal kohal - nendeta jääksid nälga mitmed röövlinnud ja -loomad.

Muutused Rammu saare maastikus enne ja pärast 2013. aastal alanud talguid.


Haruldast kukemarjanõmme leidub Eestis vaid mõnel põhjaranniku saarel ning mändide pealetungi tõttu on see hävimas. Talgutööd Rammu saarel on kukemarjakooslust taastanud ja säilitanud.



Must-toonekure toitumispaik enne ja pärast talguid. Foto: Epp Adler

Kuigi must-toonekure arvukus on siinmail alati olnud väike, on ta nüüdseks jäänud suisa haruldaseks. Põhirolli mängivad siin kindlasti suurte metsamassiivide raie ning toitumiseks sobilike ojade seisukorra halvenemine. Raiutud metsi me talgutööga tagasi tuua ei saa, küll aga võime hõlbustada must-toonekure ligipääsu toitumispaikadesse. Eestis on teada mitu metsaoja, kus salapärane Toonela lind endale toitu otsimas käib. Nende veekogude kallastelt võsa harvendades tagame must-toonekurele parema ligipääsu ning võimaluse röövloomade liginedes kiirelt põgeneda. Toidupuudus on üks peamisi põhjuseid, miks must-toonekurel ei õnnestu oma poegi üles kasvatada.


#annetamistalgud #heateguloodusele #annetalooduseheaks

Tee heategu - anneta looduse heaks!


Kõigile ülemaailmsel heade tegude päeval, 28. novembril Swedbanki Ma Armastan Aidata (MAA) keskkonnas tehtud annetustele lisab pank raha juurde. See tähendab, et  Sinu sel päeval MAA keskkonnas tehtud heategu saab veel suurema mõju!