Mis seis vääriselupaikadega Eestis siiski on?

Üllatuslikult jätkab keskkonnaministeerium pea liiva alla peitmist ja oma vastutuse pisendamist väites artiklis järgmist: „Kui arvestada, et Eestis on majandatavaid metsi 2,03 mln ha ning aastas jääb mulluse muudatuse tõttu registrisse märkimata 1 ha VEPe, siis tõenäosus, et aasta jooksul puit pärineb sellisest VEPist, on 0,00005%. Seda ei saa hinnata reaalseks riskiks.”  Sellega ütleb ministeerium põhimõtteliselt, et nad ei tunnista probleem ega saa aru, mida erinevad huvirühmad on püüdnud neile öelda.

Pisut taustast. FSC on kaubamärk, mis pakub nõudlikule tarbijale vastutustundlikult varutud puitu, pidades silmas kolme mõõdet - majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnakaitselist. FSC kaubamärki kannavad näiteks kõik mistahes keeles Harry Potteri raamatud, sest nii on soovinud nende autor. Suurbritannia puiduküttel katlamajad kasutavad ainult selle kaubamärgiga puitu, sest ei pea ilma selle märgita puidu põletamist taastuvenergeetikaks jne. Selleks, et kaubamärk ei kaotaks oma usaldusväärsust, on selle tagamiseks loodud sertifitseerimisskeem, millel on oma kindlad reeglid. Olgu üle öeldud, et FSC on vabatahtlik süsteem nii ettevõtjatele kui metsaomanikele - sellega liitumine ei ole kohustus, vaid võimalus saada teatud turgudel eelis.

FSC kontrollitud puidu nõuded näevad muuhulgas ette, et puit ei tohi olla varutud kõrge kaitseväärtusega metsadest. Sealhulgas on oluline silmas pidada, et FSC lähtub ettevaatusprintsiibist – kui ei ole välistatud oht, et raiesse võivad sattuda kõrge kaitseväärtusega metsad, ei tohi ostetud puitu FSC sildi alla müüa. Seetõttu on FSCs rakendatud põhjalik ja range riskihinnangu süsteem, mida puiduettevõtjad peavad järgima. Selleks, et ettevõtjad saaks olla veendunud, et nad ei osta puitu kõrge kaitseväärtusega metsast, peavad neil olema piisavalt kvaliteetsed algandmed ning metsadest peavad olema üles leitud needsamad kõrge kaitseväärtusega metsad.

Probleem: paljud vääriselupaigad on Eestis kaardistamata ning kaitseta

Eestis on hinnatud sellisteks kõrge kaitseväärtusega metsadeks teiste seas vääriselupaigad (VEPid). Just nende hävitamist peab lubamatuks ka FSC. Eestis inventeeriti VEPe süstemaatiliselt 2000 aastate alguses. Toona kaardistati hinnanguliselt vaid pooled VEPidest. Teist samapalju on siiani leidmata.

Riigimaal on VEPid riikliku kaitse all, eramaal on võimalik kaitse tagada, sõlmides keskkonnaministeeriumiga leping, mille alusel makstakse erametsaomanikele kompensatsiooni. 2018. a oli selliseid lepinguid sõlmitud 516 ha erametsade kaitseks. Kokku oli eramaadel registreeritud 4768 ha VEPe.

Statistilise metsainventuuri käigus kogutakse andmeid Eesti loodusmetsade pindala kohta, mis on looduskaitseliselt eriliselt väärtuslikud metsad. Majandusmetsas on loodusmetsi hetkel 11 9000 ha, mis vastavad suurelt VEPi tunnustele. Osa neist on VEPidena juba kaardistatud, kuid suur osa veel mitte. Kuna võimalikud tänini kaardistamata VEPid on reeglina vanad, raieküpsuse saavutanud metsad, siis ka raiesurve neile on proportsionaalselt suurem.

Ministeerium valab õli tulle

Keskkonnaministeeriumi tegevus on olnud FSC sertifitseeritud ettevõtete jaoks segadust külvav ning tekitanud probleeme kahel põhjusel:

• Esiteks muudeti aastal 2017. VEPide registreerimiseks ja kaitseks loodud määrust nii, et metsaomaniku kirjaliku nõusolekuta ei või VEPe endam registrisse kanda. See muutis aga võimatuks uute leitud kõrge kaitseväärtusega metsade operatiivse registreerimise riiklikult usaldusväärsesse andmebaasi ning juba teadaolevate VEPide välistamine FSC märgi alt ei olnud enam tagatud. Nõnda tekkis FSCl automaatne vajadus saada vastav info mujalt.
  
• Teiseks seab keskkonnaministeerium takistusi uute ekspertide koolitamiseks ja VEPi määramise tunnistuse saamiseks, kes saaksid aidata seni leidmata VEPe üles otsida. 

Ministeeriumi viimased tegevused VEPe puudutava regulatsiooni kallal on näidanud selgelt eesmärki hiilida mööda FSC nõuetest. Pea liiva alla toppimine selles rahvusvahelises süsteemis paraku ei tööta ning kõige rohkem kannatavad selle käes erametsaomanikud.

Kuidas probleemi lahendada?

Vajalikud sammud olukorra kiireks parandamiseks ning metsaomanike elu lihtsustamiseks ei olegi nõnda keerulised. Ja lahendus on eelkõige just ministeeriumi kätes. Segaduse ja üles kerkivad probleemid saaks lahendada, kui võtta tagasi eelmainitud määrus. Samuti on oluline koolitada uusi VEPi eksperte, kes saaksid viia läbi uue süstemaatilise VEPide inventeerimise, et loodusväärtuste kaitse oleks metsas tagatud.

Postituse autor: Liis Kuresoo

Loe ka teisi vääriselupaikadega seotud postitusi metsablogis:

Näide - RMK jätkuvalt vääriselupaiku hävitamas
Tarmo Tüür PMis: mis toimub riigimetsas?