Vooluveekogude toimimine
Ojade ja jõgede tervena toimimiseks on oluline märksõna sidusus, mida kirjeldatakse teaduskirjanduses peamiselt kolmes suunas: piki-, külg- ja põhja suunas. Sidusus tähendab, et hästi toimiv vooluveekogu pole neis suundades piiratud, vaid ühendatud. Jõgi on laiem kui tema säng!
Pikisuunas sidusus
Longitudinal connectivity
Looduslik vooluveekogu on enamasti osa suuremast vetevõrgustikust, kuhu kuuluvad teised ojad, jõed, järved ja/või meri. Hästi toimiv sidusus tähendab, et vesi voolab vabalt ning vetevõrgustiku erinevad osad on omavahel ühendatud. Näiteks saab vee-elustik liikuda vabalt üles- ja allavoolu ning setted ja taimede levised (seemned ja tükid) allavoolu. Vaba voolu takistavaks ei peeta vettekukkunud puutüvesid ning isegi sängi ummistavaid puutüvedest ja okstest kogumikke. Nende tõttu kujuneb mitmekesine voolusäng ja org, mille omadusteks on sügavuste, voolu ja põhjasubstraadi mitmekesisus ja vaheldumine ning sängi hargnemine. Looduslikult takistavad kalade liikumist kõrged joad, kuid see pole keskkonnaprobleem, vaid paigale omane looduslik olukord. Erinevalt inimtekkelistest paisudest kannab vool setteid ja taimede leviseid endiselt allavoolu.
Külgsuunas sidusus
Lateral connectivity
Looduslik vooluveekogu on külgsuunas ehk kaldaalaga hästi ühendatud, kui tema kallastel on vähemalt üks äär madal või koguni oja- või jõepõhi ümbritsevale lammile nii lähedal, et suurema vooluhulga korral tungib vesi sängist välja ja ujutab üle madalad kaldad või lammiala.
Looduslik vooluveekogu on külgsuunas hästi ühendatud ka siis, kui vee ja kalda toiduvõrgustik on omavahel seotud. Näiteks söövad kalad kaldalt vettekukkuvaid maismaa-selgrootuid ning kaldal elavad putukad, ämblikud, linnud, nahkhiired ja teised elusorganismid söövad veest väljalendavaid vee-selgrootute valmikuid.
Põhja suunas sidusus
Vertical connectivity
Looduslik vooluveekogu on põhja suunas hästi ühendatud, kui põhjas olev pinnasevesi vahetub hästi põhja peal voolava pinnaveega. See tähendab, et hapnik pääseb hästi põhjalähedastesse kihtidesse. Head põhja suunas sidusust soodustavad looduslikud vees olevad elemendid, näiteks vettekukkunud puutüved ja kivid. Nende voolu suunava mõju tõttu kujuneb vahelduvad põhjasubstraadiga põhi, kus vesi vahetub rohkem pinna- ja pinnasevee vahel. Oja- ja jõepõhja aitavad puhastada ka perioodilised suurveed. Põhja suunas sidusust halvendab laialdane ummistumine peenete setetega.
Pikisuunas sidusus
Longitudinal connectivity
Looduslik vooluveekogu on enamasti osa suuremast vetevõrgustikust, kuhu kuuluvad teised ojad, jõed, järved ja/või meri. Hästi toimiv sidusus tähendab, et vesi voolab vabalt ning vetevõrgustiku erinevad osad on omavahel ühendatud. Näiteks saab vee-elustik liikuda vabalt üles- ja allavoolu ning setted ja taimede levised (seemned ja tükid) allavoolu. Vaba voolu takistavaks ei peeta vettekukkunud puutüvesid ning isegi sängi ummistavaid puutüvedest ja okstest kogumikke. Nende tõttu kujuneb mitmekesine voolusäng ja org, mille omadusteks on sügavuste, voolu ja põhjasubstraadi mitmekesisus ja vaheldumine ning sängi hargnemine. Looduslikult takistavad kalade liikumist kõrged joad, kuid see pole keskkonnaprobleem, vaid paigale omane looduslik olukord. Erinevalt inimtekkelistest paisudest kannab vool setteid ja taimede leviseid endiselt allavoolu.
Külgsuunas sidusus
Lateral connectivity
Looduslik vooluveekogu on külgsuunas ehk kaldaalaga hästi ühendatud, kui tema kallastel on vähemalt üks äär madal või koguni oja- või jõepõhi ümbritsevale lammile nii lähedal, et suurema vooluhulga korral tungib vesi sängist välja ja ujutab üle madalad kaldad või lammiala.
Looduslik vooluveekogu on külgsuunas hästi ühendatud ka siis, kui vee ja kalda toiduvõrgustik on omavahel seotud. Näiteks söövad kalad kaldalt vettekukkuvaid maismaa-selgrootuid ning kaldal elavad putukad, ämblikud, linnud, nahkhiired ja teised elusorganismid söövad veest väljalendavaid vee-selgrootute valmikuid.
Põhja suunas sidusus
Vertical connectivity
Looduslik vooluveekogu on põhja suunas hästi ühendatud, kui põhjas olev pinnasevesi vahetub hästi põhja peal voolava pinnaveega. See tähendab, et hapnik pääseb hästi põhjalähedastesse kihtidesse. Head põhja suunas sidusust soodustavad looduslikud vees olevad elemendid, näiteks vettekukkunud puutüved ja kivid. Nende voolu suunava mõju tõttu kujuneb vahelduvad põhjasubstraadiga põhi, kus vesi vahetub rohkem pinna- ja pinnasevee vahel. Oja- ja jõepõhja aitavad puhastada ka perioodilised suurveed. Põhja suunas sidusust halvendab laialdane ummistumine peenete setetega.