.png)
Äsja ilmunud raport hoiatab aga, et nii lai ja tsentraliseeritud lähenemine võib võtta ära tähelepanu ja rahastust olulistelt kliimategevustelt ja õiglaselt üleminekult. Seetõttu pakub raport välja rea soovitusi, et tagada piisav kliima- ja sotsiaalne rahastus, parem seos kliimaeesmärkidega ning kohalike osapoolte suurem roll, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele oleks õiglane ja toimiv.
Eesti vaade: väike riik, suured sihid
Eestis on Euroopa Liidu vahendid olnud peamine mootor rohepoliitika elluviimiseks ning see suund jätkub. Kuna Eesti on väike ja meie toetuste juhtimine on juba praegu keskselt korraldatud, ei pruugi kõik raporti kriitilised punktid meil samal viisil avalduda. Siiski on oluline, et ka Eestis jõuaks toetus piirkondadeni läbi lihtsama ja toimivama mudeli, mis vähendaks reeglite rägastikku ja suurendaks kohalikku otsustusõigust.
Ettepanekud
Raportis tehakse neli ettepanekut, kuidas uued partnerluskavad aitaksid paremini saavutada kliimaneutraalsust nii, et keegi ei jääks kõrvale:
1. Raha peab tooma käegakatsutavaid muutusi. Uued toetused peavad teenima korraga nii loodust kui ka inimesi. "Roheraha" jagamine peab olema otseselt seotud päris tulemustega kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel. Samuti tuleb investeeringuid täpsemalt jälgida ja muuta reegleid nii, et pikaajalised olulised projektid ei jääks poolepeal rahastuseta.
2. Suurem tugi neile, keda muutus kõige valusamalt riivab. Õiglase ülemineku toetamist tuleb laiendada, tuginedes seni saadud kogemustele. Peame keskenduma piirkondadele, kus majanduse struktuuri muutumine on kõige tuntavam. Eestis näiteks Ida-Virumaa ja maapiirkonnad. Toetus peab jõudma ka seni tähelepanuta jäänud kogukondadeni ning olema kindel ja pikaajaline.
3. Kohalikud inimesed peavad saama ise otsustada. Kohalikel omavalitsustel ja piirkondade esindajatel peab olema otsustamisel võtmeroll. Plaanidesse tuleb luua eraldi osad just piirkondlikele vajadustele. Inimesed, kes on kogukonnale kõige lähemal, peavad saama kaasa rääkida plaanide tegemisel, elluviimisel ja tulemuste kontrollimisel sisuliselt. Koostöö ei tohi olla vaid formaalne "linnuke kirjas".
4. Plaanid ja rahalised võimalused peavad klappima. Plaane ei saa teha tühja koha pealt. Riiklikes energia- ja kliimakavades (REKK) tuleb täpselt välja selgitada, kus on suurimad investeeringute puudujäägid. Alles seejärel saavad uued toetuskavad pakkuda täpselt suunatud rahastust, et need augud täita.
