KONVERENTSI ESINEJAD


Konverentsi avasõnad lausuvad keskkonnaminister Madis Kallas ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige ja politoloog Erik Moora. Ettekandeid peavad ja aruteludes osalevad:



Asko Lõhmus on laiade huvidega ökoloog, kelle põhitöö on seotud elurikkuse ja säästliku looduskasutuse uurimise ja õpetamisega. Ta on Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor ja loodusressursside õppetooli juhataja. Lisaks ligi 200 teadustööle on ta aktiivselt tutvustanud oma teemavaldkonda nii kirjas, kõnes kui ka pildis. Pälvinud erinevaid tunnustusi, sh Eesti Vabariigi teaduspreemia säästva metsanduse uuringute eest, Eesti looduskaitsemärgi, Tartu ülikooli medali ja esimese noore looduskaitsja auhinna. 2018. a valis ajaleht Postimees ta Aasta Inimeseks panuse eest ühiskondlikku metsadebatti.
.





Ivika Ostonen on Tartu Ülikooli juureökoloogia professor ja taustalt taimeökoloog-ökofüsioloog. Tema töörühma uurimistööd keskenduvad ökosüsteemide maa-aluse osa ökoloogiale, taimede juurte kasvule ja talitlemisele, nende funktsionaalsetele interaktsioonidele risosfääri mikroobikooslustega ning kohanemismehhanismidele erinevates kliima- ja keskkonnatingimustes. Uurimistööde üks oluline rakenduslik eesmärk on ökosüsteemide kvantitatiivsete ainevoogude hindamistäpsuse suurendamine, mis nõuab ka uute ja vähem aja- ja ressursimahukate uurimismetoodikate arendamist. Ivika sai 2014. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia panuse eest uurimuste tsüklisse "Juurtoitumise strateegiad metsade jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes" ning 2022. aastal tunnustas Tartu Ülikool teda aumärgiga. Foto: A. Tennus





Jānis Kuze on ornitoloog ja looduskaitsja Läti Looduse Fondist, kelle peamised huvialad on röövlinnud (meri- ja kaljukotkad) ning looduse taastamine. Jānis on osalenud mitmetes suurtes soode, lamminiitude ning jõgede voolusängide taastamise projektides. Ta tegeleb aktiivselt metsakaitsega, aidates luua mikrokaitsealasid – väikeseid kaitsealasid haruldastele lindudele pesitsemiseks. Jānise eest veetud väike-konnakotkaste kaitse algatusest saab lähemalt lugeda siit.

 




Renno Nellis on 1990. aastatest tegutsev ornitoloog. Ta on keskendunud peamiselt metsa- ja röövlindudele ning nimetab end kotkameheks. Ta peab metsa- ja looduskaitset oluliseks eesmärgiks, kuna vanade metsade väärtused on ühiskonnas viimastel aastakümnetel järjest enam tagaplaanil. Viimase nelja aasta jooksul on Renno tegelenud vääriselupaikade (VEP) kaardistamisega riigimetsades. Ta juhtis Eesti Looduseuurijate Seltsi VEP-ide inventuuri ja tutvustab konverentsil selle peamisi tulemusi. Renno pälvis 2012. aastal noore looduskaitsja auhinna ning tema veetud VEP-ide kaardistamise algatus pälvis aasta alguses EKO keskkonnateo tiitli. Foto: M. Kooskora




Sebastian Kirppu on metsabioloog, kes on tegelenud viimased 25 aastat looduskaitse küsimustega. Ta on peamiselt tegelenud vanade metsade inventeerimisega ning sealsest ökosüsteemist sõltuvate ohustatud liikide ja indikaatorliikide mitmekesisusega. Sebastian on aastaid läbi viinud boreaalse metsa ökosüsteemi ja selle ohustatud liikide, eeskätt samblike ja seente teemalisi koolitusi. Ta on töötanud Rootsi Metsaagentuuris, erinevates Rootsi maakonnavalitsustes, Stora Enso's, SCA's, Sveaskog'is, ühenduses Protect the Forest, Rootsi looduskaitseühingus (SSNC) ja Greenpeace'is. Sebastian on võtnud metsa teemal sõna erinevates Rootsi raadio- ja telesaadetes. Sebastian Kirpput on tema töö eest vanade metsade kaitsmisel autasustanud WWF ja SSNC ning ta pälvis 2018. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Sture Centerwall'i auhinna.



Mart Kiis on Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik, kes on viimastel aastatel eksperdina osalenud Euroopa Liidu uuenenud kliimapoliitika raamistiku väljatöötamises. Tema vastutada oli läbirääkimiste koordineerimine mitmetes valdkondades, sh jõupingutuste jagamise (ESR) ning maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorid. Mart Kiisil on magistrikraad Tartu Ülikooli bioloogia erialal ning tema akadeemiline kogemus ja huvi on olnud seotud mitmete kliima ja elurikkusega seotud projektidega.






Asko Noormets 
on ökoloogia ja looduskaitsebioloogia professor Texase A&M ülikoolis. Ta on tegelenud taimede ökofüsioloogia, ökosüsteemide biokeemia ja globaalsete muutuste ökoloogiaga. Asko praegune töö keskendub mulla süsinikutasakaalule ja taimede süsinikuheitele erinevates ökosüsteemides, muuhulgas vaatleb ta erinevate majandamisvõtete ja maakasutuse muutuste mõju. Kui mõitame, kuidas keskkonnatingimused (nt vee ja toitainete kättesaadavus, atmosfääri CO2 ja teised saasteained) vastastikku üksteist ja ökosüsteemi toimimist mõjutavad, võimaldab see välja töötada sellised majandamisstrateegiad, mis toetavad maksimaalselt ökosüsteemi vastupanuvõimet.





PhD Annukka Valkeapää on Soome Püsimetsaühistu Silva tegevjuht, kes uuris oma doktoritöös soomlaste suhtumist metsa ja metsandusse. Silmatorkavaks teemaks oli vastuseis lageraietele: 70% soomlastest ei poolda seda raieviisi. Annukka Valkeapää panustab keskkonnasõbralikuma ja sotsiaalselt vastuvõetavama metsamajanduse arendamisse. Ettekandes räägib Annukka püsimetsandusest, sh selle mõjust kliimale.




Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo on kaks Soome fotograafi, kes räägivad konverentsil oma hiljutistest töödest, mis käsitlevad Soome viimaseid põlismetsi. Looduslikud metsad on mitmekesised ruumi ja olemise seisundid, mis säilitavad elu.  Algatus “Põhjatuule metsad” kujutab parasvöötme okaspuumetsade rikkalikke ökosüsteeme nende parimas seisus. Samuti illustreerib see metsaelupaikade ohustatust ja kadumist.


Enamik projekti fotodest on tehtud Soome idapiiri lähedal asuvatel kaitsealadel Põhja-Karjalast Lapimaani. “Põhjatuule metsad” on viimane osa Ritva Kovalaineni ja Sanni Seppo fotokunstilistel uurimustel põhinevast metsatriloogiast – see on nende kolm aastakümmet kestnud metsateemalise töö kulminatsioon. Kaks esimest osa olid "Puuinimesed" (1997), mis uuris Soome metsamütoloogiat, ning "Metsamajandusoperatsioonid" (2009), mis tõi esile metsanduse varjuküljed.






Madis Katz on palendaja, fotokunstnik ja väikese metsakese omanik. Tema kodumetsad asuvad Lõuna-Eestis ning ta püüab jõudumööda olla kohaliku kogukonna eestkõneleja KAH-alade osas. Madisele lihtsalt meeldivad puud. Vaata ELFi eestvedamisel tehtud videolugu Madise metsast siin. Foto: T. Ugandi






Peeter Laurits on Eesti kunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ning digitaalsed manipulatsioonid. Üheksakümnendatel pöördus ta süvaökoloogiasse, kolis metsa elama ning rajas Kütioru Avatud Ateljee. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. 2017 kutsuti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessoriks ning aastast 2021 kureerib rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosionit Biotoopia.







PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, kelle üheks uurimisvaldkonnaks on  looduse ja inimese (pärimuspõhised) suhted. Ta on seisnud hea looduslike pühapaikade ja ristipuude hoidmise ja kaitse eest ning osaleb rahvusloom hundi ümarlaua töös. Kõivupuu on avaldanud arvukalt akadeemilisi ja populaarteaduslikke artikleid ning on Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat ja ajakirja Eesti Loodus aasta autor 2023.





Liis Kuresoo toimetab juba üle kümne aasta Eestimaa Looduse Fondis metsaeksperdina. Ta on lõpetanud Eesti Maaülikooli magistrantuuri loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal (cum laude). Liis on lähemalt uurinud püsimetsandust ja püsimetsanduse võtteid Eestis ja teistes Euroopa riikides ning on raamatu "Teejuht püsimetsandusse" üks autoritest. Liis tegeleb igapäevaselt ekspertiiside ja huvikaitse küsimustega ning on löönud viimase viie aasta vältel kaasa metsanduse arengukava protsessis, ent tema lemmikud tööpäevad mööduvad just metsas ringi konnates ja välitöid tehes. Liis on eest vedanud mitmesuguseid õppepäevi nii püsimetsanduse, kogukonnametsade kui metsa loodusväärtuste teemal.