Penijõel on alanud juba looduse isetaastumine. Seda saab edukalt kiirendada vabatahlike abiga nt ELFi loodustalgute korras, kuna tegemist pole suuremastaabilise maastikumuutusega. Penijõgi jätkuvalt toimib ka maaparanduse eesvooluna.
Sel korral rajati kuus vitspunutisi ehk voolusuunajat, millest kolm paunakujulised, üks saarekujuline ja kaks sirget punutist, mis on sängis diagonaalis voolusuunaga. Sellised väikesed voolusuunajad püsivad mõned aastad, rahustavad veevoolu ja teevad Penijõe vooluvängi looklevamaks. See aitab ka heljumil settida, mistõttu looked säilivad ka pärast puidust punutiste lagunemist ja ka taimedel on nii lihtsam toitaineid siduda. See parandab veekvaliteeti.
Lisaks vitspunutistele pandi voolusängi ka puutüvesid, mis aeglustavad ja suunavad voolu ning muudavad selle looklevamaks. Taolised puutüved loovad eri veesügavusi ja põhjasubstraati, elu-, toitumis- ja pelgupaik eri elustikurühmadele, samuti ka munemispaik veeputukatele.
Samal funktsioonil vinnati, veeretati, tõsteti ja tiriti Penijõe voolusängi külgnevatelt põldudelt pärit suuremaid kive. Kivikärestikke tehti kaks suuremat ja üks väiksem. Olgugi, et plaanis oli suuremad kivid mõne traktoriga või muu abivahendiga paika vedada, osutusid talgumehed nii härgadeks, et vedasid ka suuremad kivid paika.
Talgutööde juurde käivad õnneks ka puhkehetked ja retked ümbruskonna looduses.
Tööd Penijõele on plaanitud talgute korras veel kuni 2026. a novembrini. Plaanid on kooskõlastatud maaomanike, -kasutajate ja vajalike riiklike organisatsioonidega.
Järgmised talgud Penijõel toimuvad 12.-14. septembril 2025.
Tööde planeerimisel on oluline roll Tartu Ülikooli teadlastel. Ideed, mida saaks veel veekvaliteedi ja elurikkuse tarvis teha, on toodud alloleval kaardil.
