Päeva teises pooles keskenduti kohalike inimeste meenutustele ja mõtetele, mida piirkonna looduskeskkonna tulevik neis tekitab. Enam oli kohale tulnud inimesi, kelle esivanemad olid juba Matsalu piirkonnaga seotud, kuid ka piirkonda hiljem kolinud inimesed. Päeva läbiviijad kogusid inimeste räägitu kokku ja kandsid kaardile.
Mälestused:
- Haeskast - vanavanaisa vend elas siinkandis. Oli kalur. Teadis kalstamise kohti, teadis paaditõmmate järgi: 28 tõmmet sinna, siis 34 tõmmet sinnapoole. Vot selline kalur, tundis lahte.
- Heinaga seotud, luhal on kevadine üleujutused ja ootamatud suveüleujutused, millele kohalikud nime andis. Kunagit elas Rõudes Lääne Liisi. Oli kaks hirmsat mees Matsalu mees ja Vigala mees. Matsalu mees oli läänetuulega tõusev, Vigala ülevoolu padutulvadega tulev suurvesi.
- Keelatud viis kala püüda ehk põrgal käimine. Noor jää, mis kannab. Jahe ja luts hakkab jää all kudema hakkab. Kirvega põnts sisse, taskulambiga lutsud ära näha, toimus see Härglaiu juures.
- Kasari sillaga särje sõda. 60-70-80ndatel 1-9 mai kandis oli silla juures tuhandetes kummiõlikondade inimesed. Särg tuli Kasari jõkke nii hulgaliselt, et kartulikorviga võis püüda. Venekeelsed käisid seal püüdma. Pildusime püüdjaid paekividega ja lasime kumme tühjaks. Parkisid autod õue, lükkasime paekivi seinad neile autodele ette.
- Luhas käisin vanaisaga, kes ei elanud siinkandis, oli Kiisalt. Küla rahvas arvas, et igakord, kui Matsallu läheb, saab kala. Meie tegelikult käisime pildistamas kitsi ja põtru. 2008. otsustasin teha filmi, kuidas mu vanaisa käib luhal põtradega rääkimas. Sügisel enne põtrade pulma jõudsime kohale ja vesi iga päev tõusis, kalamehe kummikutega ei saanud enam lihtsalt minna, põrtu enam ei näinud. Ja nägime, kuidas kõik põdrad läksid luhast minema ja tekkis tunne, et nüüd ei saagi seda filmiteha. Nädalaga õnneks olukord normaliseerus ja saingi filmi teha.
- Poisina Kasari jõkke kukkumine. 1966. aastal 2. jaanuaril, sulatalv ja pidi ikka vaatama, kust jõest üle saada, seal Rõude ja Kelu juures üle minna. Külas oli kokkulepe, et tuleme õhtuks tagasi. Ees tädimees ja isa, kui seltkond läbi jää käis. Kohver oli toeks ja tõmbasin isa ka jääle välja tagasi. Midagi kodusetele rääkida ei tohtinud. Poiss oli külmunud , 16. aastane.
- 70ndate keskel Matsalu lahte sai minna ujuma mööda karjatatud ranna äärt. Hanepere nägi ja läksid roostikku, vanaisa toel sai käidud. Vanaisa ütles, et ära neid sega ja nema ei sega sind. Kiivitaja pesa niimoodi näidati. Ühel laiul olen niimoodi natuke ka ebaseaduslikult käinud - Munarahu serva peal. Sealt sai kõndida.
- Räägin rabakonnast. Nad mulisesid koguaeg. Pandi truup, kadusid konnad ära. Klaaspruki püütsime, tuli kohalik külavanem, üks mammi jalgrataaga, näitasime oma saagi ette, kuid tema kartis konni ja vesilikke niimoodi, et jooksis minema jalgratas käe kõrval niimoodi jooksiski, ei märganud jalgrattagi selga minna.
Tänapäev:
- Matsalu on kodukoht, töökoht, heinateo koht, laste kool, uisutamise koht, lastelaagrite korraldamise koht.
- Lindude vaatlemise koht, looduse nautimise koht, suvekodu Kasari jõe ääres, Matsalu küla kodune puisniit, linnuliikide loendamine, maahooldus, puis- ja rannaniiduga tegelemine
- Oidrema peakraav - kaitseme Matsalu ja elanikku, proovime luua kõigile sobivat elukeskkonda.
- Eelmisel aastal oli Penijõgi nii kuiv, et sai sussiga üle. Põllumehele on see vee kinni hoidmine kasulik, et vesi ruttu ära ei läheks.
- Praegu on Matslu loodusvaatluse paik, peamine looduse nautimine, töökoha koht, Matsalu loodusfilmide festivali toimumise koht, siin on ka looduskaitse korüfee Kumari kivi Kirbla panga pea.
- Siin toimetab ka Loodusrikka Eesti niitude sidususe projekt, millega eesvoolu toimimist taastatakse.
Tuleviku visioone oli nii positiivseid kui negatiivseid:
- See kõik saab olema vee all - inimene peab ära kolima, kuna me vee all elada ei saa
- Taastub veeühendus Peipsiga?
- Veetaseme tõus, tormituulte tugevnemine, talvise jääkatte perioodi lühenemine või puudumine.
- Hirm, et kaovad ära kohalikud talunikud, kuna toimub räme ülereguleerimine ja keeruline on siia jääda. Lehmade pidamine keeruline seoses sellega, kellel raha on ostab maad, mitte kohalikud elanikud.
- Rannaniitude siseund paraneb, lindude elukeskkond, paraneb läbi investeeringute, ühes investoriks on kohalikud elanikud, kelle kkk tedmine on suurnenud ja tahab siia panustada, isetaastumine toimub aja möödudes looduskaitsealadel,
- Matsalu rahvuspark jääb, looduskaitse ja kaitseväe harjutusväljade - ülereguleerimine igal pool.
- Rahulik roheline Matsalu, pole ülerahvastatud,
- Asulad suureneb kalda-aladele ehitamisega seoses, lehmasid tõenäoliselt pole, aga loodusturismile saab oma niši - Matsalu on siin roheline oaas.
- Kasari jõgi suudetud looduslikumaks taastada, positiivsem näide ja eeskuju teistele.
- Ehitame 20 m nn Eddy torni, rahastus on selleks juba olemas.
- Mitteoptimstlik - vähem põliselanikke, vähem tradistsioonilse majandusharudega (kala, põld, mets), EU toetused ei kasva, vaid pigem väheneb, pärndkultuurile ja põllule jääb vähem alles.
- Optimistlik - paljudel saab linnaelust villand ja veedavad rohkem aega Matsalus, luhad ja rannaniidud on siin alles, ikka tehakse talguid, et reha ja vikatit inimestele näidata, tuleb tagasi Läänemaa identiteet, sõltumata piiridest. Suurt plaan - Kasarile kurv (st looklevus) sisse saadud, äpist juhime luukisid, kohalikud inimesed on looduse asjast palju palju teadlikumad, kui nad praegu on.
- Äkki kõik kõrbestub ära, kasvab kinni, kaovad loomad-linnud?!
- Siin on hea vesi ja sidus veemajadnus tulevikus.
- Põllumeestega tehakse koostööd ja Lihulas väike konservivabrik - mitte liiga suur.
Suur tänu noortele ja juhendajale!
Kui kellelgi on soovi Matsalu lahe piirkonna veekaitselistesse tegevustesse panustada või neist rohkem teada, siis võtke meiega ühendust!