Kuidas hunt, karu, ilves ja rebane endale raiemahud said ning need siis kaotasid #MAK2030
Veelgi rohkem on mõistagi aga elevust ja küsimusi tekitanud see, kust tulid arengustsenaariumites olevad raiemahud. Kui suure koguse puidu raiumiseks me siis ühe või teise tulevikustsenaariumi valimisega ühiskonnana loa anname?
Vastus kõlas 29. oktoobril Mektorys toimunud arengustsenaariumeid tutvustaval avalikul üritusel. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve: „Teadlastega ja [stsenaariumide] kirjutajatega koostöös me panime need stsenaariumid kokku ilma raiemahtudeta. Aga kuna avalikkusel on väga suur huvi ja samuti ma tean, et huvirühmad tahavad neid erinevaid valikuid näha; kõik tahavad, et nende tükk oleks selles sees, siis me panime need raiemahud tegelikult sinna juurde kõige-kõige viimasena. Ja need põhinevad muidugi ka millelgi, mitte ei ole lihtsalt õhust võetud, seal all on Keskkonnaagentuuri arvutatud raiestsenaariumid ja huvirühmade ettepanekud.“
Detsembris koguneb juhtkogu, et stsenaariumide seast Eesti metsale järgmiseks kümneks aastaks valik teha. Ent novembri lõpus saabunud koosoleku kutses tegi Keskkonnaministeerium ettepaneku raiemahud praegu ikkagi aruteludest välja jätta: “Teeme juba etteulatuvalt ettepaneku jätta aruteludest ja ehk ka arengustsenaariumitest praegu kõrvale raiemaht. On enam kui selge, et raiemaht tekitab kõigis segadust ja tegelikult varjutab kogu stsenaariumite sisu. Leiame, et oluline on keskenduda sellele, mida metsast soovime, sh väiksemate sihtide seadmine ning raiemahtu saab hinnata kokkulepitud suundade pealt.”
Juhtkogu arutelud on kavas neljal päeval 11., 12., 17 ja 18. detsembril.
Keskkonnaühenduste visioon Eesti metsast, mille eest seisame arengukava protsessis, on leitav SIIT!
Postituse autor: Tarmo Tüür