Lendorav - ELFi vapiloom
Lendorav. Foto: R. Kurbel
Meie vapiloom lendorav on pisiimetaja, kelle koduks on vääriselupaigad ehk sellised piirkonnad metsas, kus kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid ja palju jämedat kõdupuitu.
Lendoravaid leidub meil vaid Ida-Virumaal Alutagusel. Euroopas leidub lendoravaid veel vaid Soomes. Kahjuks on suur osa Eesti vääriselupaikadest kahjustatud ja raiesurve lendoravatele meelepärastele vanadele haavikutele on väga suur. Selletõttu kuulub lendorav kriitiliselt ohustatud liikide hulka.
Vaatamata sellele, et üle kümne aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimum eesmärgi piiri, ei tähenda see, et lendorava asurkond on heas seisus. Nende levikuala on killustunud.
Lendoravaid leidub meil vaid Ida-Virumaal Alutagusel. Euroopas leidub lendoravaid veel vaid Soomes. Kahjuks on suur osa Eesti vääriselupaikadest kahjustatud ja raiesurve lendoravatele meelepärastele vanadele haavikutele on väga suur. Selletõttu kuulub lendorav kriitiliselt ohustatud liikide hulka.
Vaatamata sellele, et üle kümne aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimum eesmärgi piiri, ei tähenda see, et lendorava asurkond on heas seisus. Nende levikuala on killustunud.
Kuidas aitame lendoravaid?
- Teeme koostöös partnerite ja vabatahtlikega Ida-Virumaal regulaarset lendorava seiret, et säästa võimalikke leiukohti raietest.
- Viisime koostöös SA Lutreolaga ja Tallinna Loomaaiaga 2017. aastal läbi lendoravate geneetilise uuringu, et saada vajalikku infot Eesti, Soome ja Venemaa lendoravate geneetilise erinevuse kohta ja hinnata, kas Karjalast pärit isendeid oleks võimalik kasutada Eesti lendoravapopulatsiooni tugevdamiseks.
- Aastatel 2017–2018 valmisid maaomanikele lendorava elupaiga metsades majandamise üldpõhimõtted.
- 2018. aastal algas Eesti-Soome ühisprojekt „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe”, mis keskendub lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.
- Tegime ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki, et sealsed laaned saaksid kaitstud.
Edaspidised plaanid:
- Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ja raadiotelemeetrilisi uuringuid.
- Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore. Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega.
- Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks.
- Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks.
- Leida lahendusi konfliktile erametsaomanike huvide ja lendorava kaitse vahel.