Samblad ja samblikud on ürgsed tegelased

Samblad on taimed, samblikud aga mitte. Samblik on hoopis seen, kes elab koos rohevetikaga või harvem koos tsüanobakteritega. See kooselu tähendab seda, et nad mõlemad on teineteisele kasulikud, seen varustab vetikat vee ja toitainetega, vetikas seent aga suhkrutega.

Nii samblad kui samblikud on väga sitked ja vanad tegelased. Samblad on ühed vanimad taimed, kes kujunesid juba 450-500 miljonit aastat tagasi. Samblikud on aga arvatavasti ühed vanimad maismaaorganismid.

Kui samblal on olemas lehed ja vars, siis samblikul need puuduvad, tema keha nimetatakse talluseks. Talluseid on väga erinevaid nii värvi kui kuju poolest. Näiteks võib see olla liibuv või rippuv või katta ühtlase õhukese kihina puukoort nagu kirme.

Mida need samblad ja samblikud õieti teevad?

Samblad on pinnase kaitsjad ja niiskuse hoidjad: vihma ajal koguvad nad endasse vett ning nii hoiavad pinnase niiskena ka kuival ajal. Sammaltaimed kasvavad väga tihedalt koos - nõnda imavad nad veelgi rohkem vett ning hoiavad üksteist püsti. Üldjuhul leiamegi samblaid niisketes, varjulistes kohtades nagu siinne klindimets, mõned samblad saavad aga hakkama ka kividel ja katustel, otse päikese käes.

Samblikud ja samblad pakuvad elupaika ja katavad laua teistele liikidele ning aitavad sünteesida hapnikku.

Miks on mitmekesine mets vastupidavam?

Mitmekesises metsas tasakaalustavad sajad ja tuhanded seal koos elavad liigid üksteise arvukust ja mõju. Erinevat liiki puude juurestik on erineva kuju ja sügavusega ning nii kaitsevad sügavama juurestikuga puud tormi eest ka neid, kes muidu kergemini ümber kukuksid. Näiteks pakuvad lehtpuud kuuskedele tormivarju.

Samuti on haigustel ja kahjuritel mitmekesises metsas keerulisem suurt kahju tekitada. Näiteks, kui ühevanuselises kuusikus leiab kuuse-kooreürask uue toidulaua kohe samast kõrvalt, siis erivanuselises segametsas on tal märksa raskem levida. Samuti on seal rohkem liike, kes üraskitest toituvad, nt rähnid.