Klint

Kust Eesti siia sai?

Eesti geoloogiline vundament hakkas kujunema umbes 2 miljardit aastat tagasi. Sel ajajärgul tekkis Baltika ürgmanner, mis rändas pika tee lõunapoolkeralt põhjapoolkerale, kus praegu asume. Geoloogilise arengu käigus kujunes ka Maarjamäel nähtav Balti klint ehk erinevatest kivimikihtidest koosnev järsak. Balti klindil paljandub sadu miljoneid aastaid tagasi settinud ja kivistunud lubjakivi.

Balti klint on 1200 km pikk - see ulatub Ölandi saarest Rootsis kuni Laadoga järveni Venemaal. Rannikul on see selgesti märgatav järsu astanguna ning samasugusena kulgeb see ka Läänemere põhjas vee all. Hüpoteesidest, kuidas Balti klint tekkis, saab lähemalt lugeda näiteks Igor Tuulingu artiklist.

Kui vana on trilobiit?

Settekivimid, sealhulgas siin nähtav lubjakivi, on tekkinud setete kivistumisel. Need sisaldavad sageli fossiile - kaua aega tagasi elanud loomakeste jäänuseid, mis on koos setetega ära kivistunud.

Sellisteks minevikuloomadeks on ka trilobiidid, umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi merede põhjas elanud lülijalgsed. Eestist on leitud 450 eri liiki trilobiite.

Mis teeb pangametsa eriliseks?

Klindi jalamil ja rusukaldel on aegamööda tekkinud omapärased, liigirikka taimestikuga pangametsad, kus on valdavalt laialehised lehtpuud. Näiteks kohtab siin metsas remmelgat, vahtrat, pärna, jalakat ja saart.

Pangametsad on haruldased, sest nad esinevad vaid seal, kus klint ehk pankrannik on loonud selleks sobilikud tingimused. Pangametsa liigirikkus tuleneb sellest, et kasvutingimused on siin väga erinevad, näiteks vahelduvad kuivad kivimipraod allikatest niisutatud märgade aladega.