Linnud

Millest pangametsas elavad linnud meile laulavad?

Linnud on rahvapärimuses eelkõige sõnumitoojad, olgu ilmaprognoosi või tulevaste aastaaegade, loodusandide, viljasaakide, sõdade, samuti ka perekonnaelu tähtsündmuste – sünni, abiellu astumise või surma kohta.

• Väike-lehelinnu “silk-solk” annab teada peatsest vihmasajust! Aga tema laulu on nimetatud ka väikese sepa tööks: “kõlks-kõlks-kõlks-kõlks”.
• Metsvint peab metsavahiametit ja keelab pirrutikkugi võtta vaid kevadeti, muul ajal hõikab aga hädaohu märgiks oma nime: “Vint, vint, vint!”
• Sama lugu on rasvatihasega, kes laulab sitsikleidist vaid kevadel, hiljem aga tuletab noorikutele meelde kodus püsimise kohustust: “Pink-pink!”

Lindude ilmumist inimese lähikonda on ka nähtud halva endena. Samas inimesel, kes linnupesa lõhub või -poegadele halba teeb, kasvab pärimuse järgi linnu pea kurgu alla või sünnivad tummad lapsed.

Linde aitab laulu järgi ära tunda  Siuts äpp.

Miks metsas kuuleb üha vähem linnulaulu?

Eesti metsades ja puistutes pesitseb umbes 100 linnuliiki. Metsalindude seisund ei ole aga kiita. Aastatel 1983-2018 kogutud andmete alusel väheneb tavalisemate metsaliikide arvukus 43-59 tuhande paari võrra aastas. Näiteks läheb üha kehvemini vana metsa lindudel nagu must-toonekurg, kassikakk, laanerähn ja metsis.

Agara raie tõttu on Eesti metsad järjest nooremad. Nooremates metsades leiab elupaiga aga väiksem hulk linnupaare, vana metsa liike leidub siin harva. Kui vanasti tehti metsa vaid talvel külmunud pinnasega, siis nüüd on see aastaringne töö ning kevad-suviste raiete käigus hävivad ka linnupesad. Lindude olukorda saab parandada, kui pidada kevadel ja suvel raierahu ning majandada metsi loodust arvestavamalt.