Kõik uudised

Liis Kuresoo: Püsimetsandusest kasvab kasu nii riigile kui omanikule

30. september 2023
Elurikkuse kriisi, kliimamuutuse ja kodumetsade kadumise valguses mõistetakse üha enam, et samamoodi massiliselt metsaalasid järjest lagedaks raiudes enam edasi minna ei saa. Piir tuleb vastu. Ka Euroopa Liidu metsastrateegia toob välja, et lageraie suhtes tuleb olla ettevaatlik.
Liis Kuresoo: Püsimetsandusest kasvab kasu nii riigile kui omanikule

Püsimetsandus võimaldab metsa majandada ja sealt tulu teenida ilma lageraieta. Nõnda valikraietega metsi majandades on toimetanud mitmed kohalikud erametsaomanikud juba terveid põlvkondi. Püsimetsandus ja selle tingimused on defineeritud ka Eesti metsaseaduses. Samuti on praeguse valitsuse koalitsioonileppes sõnastatud eesmärk majandada kogukondadele olulisi metsi (nn KAH-alasid) püsimetsana, alternatiivina lageraiele.


Püsimetsandusel on lageraiemajanduse ees olulisi eeliseid ning seda tuleks metsade elurikkuse, süsinikuvaru ja sotsiaalsete funktsioonide hoidmiseks tulevikus palju rohkem kasutada. Meie naaberriigis Soomes on sellest üha enam aru saadud ning seal majandatakse püsimetsana väga erineva suuruse ja liigilise kooslusega metsaalasid - seda nii era- kui ka riigimetsas. Eestis on aga püsimetsanduse tarkus mõneti kängu jäänud ning suurematel aladel tegutsejaid, kellelt õppida, siin ei leidu.
Samuti napib püsivaid näidis- ja katsealasid, kus erinevate raievõtete mõju pika aja jooksul jälgida. Seetõttu läksid Eestimaa Looduse Fondi inimesed koos RMK, Püsimetsaühistu, keskkonnaameti, Hiiumaa valla ja kliimaministeeriumi esindajatega üle lahe Soome, et külastada sealseid püsimetsi.

Soome mitmekülgne kogemus
Külastasime kolme püsimetsandusega tegelevat organisatsiooni: loodusvarade instituuti LÜKE, Metsähallitust ja ettevõtet Innofor. LÜKE on profiililt sarnane meie keskkonnaagentuuriga, riigimetsi haldav Metsähallitus RMKga, Innofor pakub aga metsade püsimetsana majandamise teenust ja konsultatsiooni, hallates kokku ligi 40 000 hektarit metsamaad. Samalaadset ettevõtet Eestis ei ole.
Nimetatud organisatsioonid tegelevad püsimetsandusega väga erinevatel põhjustel. LÜKE uurib kasvuhoonegaaside emissioone kuivendatud turvasmuldadel ning Metsähallituselt nõuab osade alade püsimetsana majandamist Soome valitsus. Innofor on aga otsustanud püsimetsanduse kasuks, et maksimeerida püsiv majanduslik tulu ning tulla vastu metsaomanikele, kes ei soovi teha lageraiet.

Vähem süsinikuheidet
LÜKE katse- ja näidisala näol Ränskälänkorpis on tegemist 25 hektari suuruse erametsaga, mis kuulub metsafirmale UPM-Kymmene. Kogu ala kuivendati enne 1960. aastaid ja nüüd kasvavad seal valdavalt kõdusookuusikud paksul, üle meetri sügavusel kuivendatud turbal. Ala jaguneb kolmeks: 2021. aastal lagedaks raiutud lank, samal aastal valikraietega ehk püsimetsandusele omase meetodiga raiutud ala ning kontrollala ehk raiumata, umbes 60-70-aastane kuusik. Kõigil aladel mõõdeti põhjalikult kasvuhoonegaaside emissioone ja veetaset ning mitmeid teisi näitajaid.

Katsealadelt saadud tulemused näitavad üheselt, et turbaaladel kasvavaid metsi tuleb tulevikus majandada hoopis teistmoodi. Vastasel juhul annavad need kliimamuutusele üha hoogu juurde. Nimelt selgus, et 2021. aastal lagedaks raiutud langilt lendub atmosfääri lausa 30 korda enam kasvuhoonegaase kui kõrvalolevalt puutumata kontrollalalt. Seda eeskätt turba tempoka lagunemise tõttu, aga ka seepärast, et raie järel istutatud puude kasv on sedavõrd aeglane, et ei kompenseeri turba lagunemisest tekkivat süsinikuheidet.
Püsimetsana majandataval katseaial on olukord märksa soodsam. Sinna kasvama jäänud puud reguleerivad veetaset, turvas laguneb aeglasemalt ja kasvuhoonegaaside emissioonid vähenevad. Alal ei ole tarvis kuivendussüsteeme rekonstrueerida ning seeläbi väheneb majandustegevuse keskkonnamõju, siiski oleks põuaperioodide tõttu tarvis veetaseme optimeerimiseks lisada kraavidesse täiendavad tammid.
Ränskälänkorpiga sarnaseid uurimisalasid on Soomes veelgi. Nüüdseks on LÜKE kogunud piisavalt pika aja jooksul ning eri aladelt andmeid selleks, et teha üldisemaid järeldusi ja soovitada ametlikult metsaomanikel turvasmuldadel kasvavaid metsi püsimetsana majandada. Head eeskuju näitab siin eelmainitud ettevõte UPM-Kymmene, kes majandab oma turvasmuldadel asuvaid metsi soovitusest lähtuvalt püsimetsana.
Turvasmullad on soomlaste seas aktuaalne teema, sest need on olulised süsinikuemisiooni allikad ja Soome riik peab LULUCFi eesmärkide täitmiseks turvasmuldade majandamise ümber vaatama. Püsimetsandus on selleks hea lahendus.

Osa riigimetsast olgu püsimets
Ränskälänkorpist kiviviske kaugusel asuvad Metsähallituse püsimetsaalad Evos. Sealsed metsad on inimeste seas populaarsed, mistõttu ei soovita seal lageraieid teha. Ühtlasi on Soome valitsus seadnud eesmärgiks, et uuendusraiete ehk peamiselt lageraietele lisaks tuleb riigimetsa majandada püsimetsanduslike võtetega. Kohustuslikku püsimetsanduse mahtu arvestatakse uuendusraiete mahu põhjal ning see moodustab viimasest 25 protsenti. Evo kui tuntud külastuspiirkond tundus Metsähallitusele sobiv koht selle eesmärgi täitmiseks.


Metsähallitus raiub püsimetsaaladel 0,3 hektari suuruseid lagendikke ehk häile, samuti harvendab hõredamaks häiludevahelist metsa. Soome valikraiete nõuded on Eesti seadustega võrreldes leebemad - pärast raiet võib mets olla oluliselt hõredam kui meil. See tekitas ala külastanud ekspertide seas diskussiooni, kas ehk Metsähallituse raiutud häilud ei ole mitte liiga suured, sest seal vohav rohi takistas noorte puude tärkamist. Ka teaduskirjanduses seatakse püsimetsanduses häilu maksimaalseks ülempiiriks kuni 0,25 hektarit.

Arutelu tekitas ka küsimus, kas püsimetsanduses on õige vajadusel maapinda mineraliseerida, istutada ja kultuure hooldada. Kindlasti ei ole sellised tegevused keelatud, kui selleks vajadus tekib. Samas ei tohiks klassikalises püsimetsas sellist olukorda just sageli tekkida, sest metsa peaks just nii majandama, et kasvukohale sobivad puuliigid saavad ise tärgata ja puude istutamise ja kultuuride hooldamisega seotud kulusid ei teki.
Külastasime ka 20 aastat tagasi valikraietega majandatud kat seala populaarses külastuspiirkonnas, kus lähtuti veel varasemast seadusest, mis ei lubanud püsimetsi liiga hõredaks raiuda. Selle ala puhul paistis hästi silma, et hoolimata majandustegevusest olid metsa olulised funktsioonid säilinud.


Üldjuhul suhtuvad Soome püsimetsamajandajad sellesse meetodisse väga soojalt, ent mitte kõik ei ole selle tulihingelised pooldajad. Näiteks Metsähallituse esindaja Niklas Björkqvist püsimetsanduse headusesse lõpuni ei usu ja rõhutas pigem selle nõrkusi, ent riigimetsa majandajana on nad leppinud paratamatusega, et ühiskond neilt lageraie asemel sellist lähenemist ootab. Vahel on vajalik maailma muuta ka niipidi, sest vaid nii saab tekkida hädavajalik püsimetsanduse kogemus.

Eakamad loovutavad ruumi


Innofor majandab Soomes ja selle naaberriikides erinevaid metsi, mille omanikud eelistavad eri põhjustel valikraieid ja püsimetsandust lageraietele. Mõni toob põhjuseks majandusliku kasu, teine soovib hoida puhkepiirkondade ilmet. Ettevõtte esindajate sõnul on i eduka püsimetsanduse aluseks rida «ülameetodil» harvendusi, mille käigus ee.maldatakse metsast valdavalt UI suurimad puud, et väiksemategi le ruumi teha ja nende kasvupotentsiaali maksimaalselt soodustada. Kusjuures Soomes raiutakse 15-30 aasta tagant püsimetsast välja arvestatavaid puidukoguseid: 30-60 protsenti kõigist puudest. Nõnda jääb kohati alles üpris hõre mets, aga siiski mets. Innofori sõnul tagab sellistes kogustes puidu varumine metsaomanikule ja ettevõttele ellujäämiseks piisava sissetuleku.
Peale raiet on oluline soodustada uute puude kasvu. Selleks et metsa all tärkaksid valgust nõudvad puuliigid (kased, haavad, männid), raiutakse sinna ka väikeseid, 0,1 kuni 0,2 hektari suuruseid häile. Nii jõuab metsa alla rohkem vajalikku valgust.

Kogukonnametsad säilivad
Lisaks majanduslikele eelistele on püsimetsandusel terve rida teisi plusse. Püsimetsandust saab rakendada nii mineraalmaadel kui ka kuivendatud turvasmuldadel, kusjuures viimaseid ei ole tarvis edaspidi enam kuivendada. Mõlema pinnasega metsa puhul aitab püsimetsandus võrreldes lageraiega vähendada süsiniku atmosfääri paiskumist.
Kliimamuutusest tingitud üleujutused, põuad, tormid ja putukapuhangud tekitavad lageraiete järel istutatud üheülbalistes metsades üha enam mitmesuguseid probleeme. Püsimetsad on aga eriliigilised ja -vanuselised, aastakümnetega kujuneb püsimetsas struktuur, mis peab vastu kliimamuutuse mõjul sagenenud ja tugevnenud tormidele. Püsimets pakub puhvrit kaitstavate liikide elupaikade või vääriselupaikade ümber.
Samuti võimaldab püsimetsanduse pikaajaline rakendamine hoida maapiirkondade töökohti, kuna metsadest saadav puidutulu on pidev ning püsimetsandus on inimtööjõumahukam. Kindlasti on püsimetsandusel vaieldamatu eelis ka inimestele oluliste puhkemetsade hoidmisel. Soome kohalikud omavalitsused on Innofori poole pöördunud, et oma valduses olevaid metsi püsimetsana majandada ja nõnda neid kogukondadele tähtsaid metsi säilitada.


Soome laialdane püsimetsanduse kogemus ja teadusuuringud näitavad, et ka Eestis on viimane aeg hakata püsimetsandusega suuremas mastaabis tegelema. Vaja oleks luua katse- ja näidisalad, aga mis kõige tähtsam: teatud aladel juba täna lageraietest loobuda.