Eesmärk: Vähendada põllumajandusest tulenevat hajureostust.

Vända kraavi tehismärgala tutvustus

Vända avaveeline tehismärgala rajati Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ning Maailma Looduse Fondi (WWF) eestvedamisel 2015. aastal eesmärgiga vähendada ümberkaudsete põldude majandamisest tingitud hajureostust.

Märgalasüsteem on kolmeosaline ja koosneb suuremat tüüpi settetiigist (pindala ca 1800 m2) ning kahest, kaskaadina üksteisele järgnevast, taimestatud avaveelisest tehismärgalast (kumbki ca 2200 m2). Kuna Vända kraavi tehismärgala on Eestis esimene omalaadne, siis annab see olulist teavet, kuidas taoline lahendus Eesti tingimustes toimib.

Tegevused said alguse juba 2014. aasta sügisperioodil, mil jõuti kokkuleppele kuue maaomanikuga, kelle maavaldused planeeringualaga piirnesid. Peale pinnase- ning kultuurtehniliste tööde läbiviimist planeeringualal näitasid uurimistulemused, et maa-ala oli kaetud 1,3–2,5 m paksuse orgaanikarikka settekihiga, mis sisaldas ka liivaseid vahekihte. Kihi all tuvastati punased ja hallid savikihid, mis annavad pinnasele väga hea vettpidavuse ning pole ohtu, et suvisel madalvee perioodil võiks märgala kuivale jääda. Ehitusprojekt valmis 2015. a veebruaris ning märtsis andis põllumajandusamet kooskõlastuse ja väljastas ehitusloa.

Rajamistööde esimeseks etapiks oli ala puhastamine võsast ning märgala piirjoonte, sealhulgas poolsaarte mahamärkimine. Pärast märkimist alustati kopatöödega, mille käigus eemaldati orgaanikarikas pinnas ning selles olevad taime- ja puujuured. Märgala ehitust raskendas see, et kogu ala asub ürgorus, mistõttu tuli uhtumisohu vältimiseks kindlustada kaldad geotekstiili ja maakividega.

Peale kallaste ja nõlvade kindlustamist oli oluline osa märgalataimede istutamisel. Hundinui ja pilliroog on küll kiirekasvulised, ent nende iselevik võib võtta aastaid ning senikaua ei saavuta märgala kõrgeimat puhastustõhusust. 2016. aasta suve keskpaigaks oli juba esimene märgala täies ulatuses taimestunud hundinuiaga ning teine märgala ca 10% ulatuses.

Mis on tehismärgala?

Tehismärgala on inimese poolt rajatud puhastussüsteem, mis püüab jäljendada  looduslikke märgalasid. Põllumajandusmaastikul on avaveeliste tehismärgalade eesmärk ühtlustada vee äravoolu suurtelt põllumassiividelt, puhverdada suurvett ning puhastada vett hõljuvainetest, orgaanilisest reostusest, taimekaitsevahenditest ning taimetoitainetest.  

Miks rajada põllumajandusmaale tehismärgala?

Põllumajandustegevuse kaudu satub vette suur hulk taimetoitaineid (peamiselt fosfor ja lämmastik), mis põhjustavad järvedes, jõgedes ning meredes eutrofeerumist ehk veekogude kinnikasvamist. Taimetoitainete ärakannet põllumaalt on võimalik mitmete võtetega vähendada, kuid täielikult selle veekogudesse sattumist siiski vältida ei saa. Veekogusid aitavad puhtamana hoida settebasseinid, puhastuslodud ja tehismärgalad. Võrreldes settebasseinide ja puhastuslodudega, pakuvad oluliselt suuremad ning mitmekesisemad tehismärgalad talunikele lisandväärtusi (näiteks veereservuaari ja supluskohana) ning aitavad suurendada ümberkaudset elurikkust.

Kuidas aitavad tehismärgalad vett puhastada?

Tehismärgalades toimuvad looduslikud puhastusprotsessid, mis vähendavad veekogus märkimisväärselt erinevate reostusainete (sh toitained, orgaanika, taimekaitsevahendid jms) kontsentratsiooni. Näiteks fosfori sisaldus vees väheneb peamiselt tänu settimisele, filtreerumisele ning taimsele tarbimisele. Lämmastiku omastamisel on taimede kõrval oluline roll ka tehismärgalas elutsevatel mikroobidel, kes muundavad oma elutegevuse käigus vees lahustunud lämmastiku gaasiliseks molekulaarseks lämmastikuks või naerugaasiks (N2O), mis lendub atmosfääri.

Tehismärgala võib soovi korral rajada iga huviline, kui ta näeb selleks vajadust ning täidab tarvilikud tingimused.

Millal võiks kaaluda tehismärgala rajamist?

• Kraavis on reostunud vesi;

• reostust ei ole võimalik muude meetmetega takistada;

• põhjavesi on kaitstud;

• pinnas on vettpidav;

• kraavil, kuhu tehismärgala plaanitakse, on piisav lang, et paisutuse korral vältida ülesvoolu jäävate alade üleujutamist;

• planeeritava märgala pindala moodustab valgalast vähemalt 0,5-2%;

• olemas maaomanike ja ametkondade valmisolek ja kooskõlastused märgala rajamiseks./või?

• maaomanikud ja ametkonnad on valmis märgala kooskõlastama ja rajama.

Mis saab Vända tehismärgalast edasi?

2017. aasta kevadsest algavad märgalal ka Tartu Ülikooli uuringud ning seiratakse toitainete (P, N), orgaanika (TOC), ravimijääkide ja pestitsiidide vähendamise efektiivsust. Uuritakse kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissioone ning hinnatakse elurikkust. Lisaks eelpoolmainitud parameetritele tehakse ka mikrobioloogilisi analüüse, et selgitada välja millised piirkonnad märgalades on kõige efektiivsemad nt nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooni protsesside toimimiseks.

16. mail 2017 toimus Vända tehismärgalale pühendatud seminar „Veekaitse põllumajanduses: tehismärgalad”. Vaata ettekandeid SIIT.

Loe ka raamatuid  "Veekaitsemeetmed põllumajanduses"  ja "Tehismärgalad: põllumees puhastab vett"

Vaata lisaks ELFi varasemaid projekte:
Aktiivmärgalad
Põllumajanduse hajukoormuse vähendamine

Märgala rajamist toetas Maailma Looduse Fond (WWF).