Puidust biomassi mõju metsa elurikkusele ja kliimale

Puidust biomassi mõju metsa elurikkusele ja kliimale
Algus:2020
Lõpp: 2021
Eesmärk: Et Eestis kui ka rahvusvaheliselt teadvustataks puidust biomassi tootmise mõju metsade elurikkusele ja kliimale ning edaspidi tehtaks keskkonnasõbralikumaid otsuseid.

Biomassi mõjust

Baltimaad on Euroopa Liidus suurimad ning maailmas ühed suurimad puidust biomassi (pelletite) eksportijad. Nõnda on sattunud tõsise surve alla nende riikide metsade ökosüsteemid. Eesti raiemahud on rekordilised. Nõudmine puidust biomassi järele on kasvanud tänu eksitavale arusaamale, et siit piirkonnast pärit biomass on kuidagi turvalisem või säästlikum.

Kuigi Baltimaadest pärit biomassi eksporditakse peamiselt Euroopa riikidesse, siis kõige enam kasutavad seda Taani ja Holland. Lähiaastatel suureneb nende riikide nõudlus biomassi järele tõenäoliselt veelgi.

Paraku annab puidust biomassi põletamine kliimamuutusele hoogu juurde. Sellele, et puidust biomass ei ole kliimasõbralik lahendus, on hiljuti osutanud Euroopa teadusakadeemiate ühendus ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Projektist

Projekti raames tutvustab Eestimaa Looduse Fond puidust biomassi tootmise mõju metsade elurikkusele kui ka kliimale.

Tutvu projekti raames 2. detsembril 2020 välja antud raportiga:


Projekti toetab BirdLife ja rahastab David ja Lucile Packardi Fond. Projekti käigus avaldatud materjalid ja info ei pruugi kajastada rahastajate seisukohti.