Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine
Algus:2010
Lõpp: 2012
Eesmärk: Kõpu poolsaare mereala loodusväärtuste inventeerimine, et mõista, kuhu on tarvis kaitsealasid luua.

Miks on tarvis merealasid uurida?

Mitmetel merealadel on moodustatud erinevaid merekaitsealade võrgustikke (Natura, HELCOM BSPA), kuid tihtipeale on need alad läbi uurimata, puudub info sealsete loodusväärtuste kohta ning päris täpselt ei olegi teada, mille kaitseks need alad moodustatud on.

Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal kuulus HELCOM'i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas - BSPA). 2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Uuringu tegevused ja tulemused

Põhjaelustiku ja -elupaikade inventuuriga kaeti merepõhi sügavusvahemikus 0-25(30) m ning selle tulemusena koostati antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, põhjaelustiku (põhjataimestik ja -loomastik) võtmeliikide leviku kaardid, piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus ja piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustus (teostaja Tartu Ülikooli Mereinstituut). Merepõhja elustikku kirjeldati kvantitatiivsete proovide kogumisega ning allveevideo dokumenteerimise teel. Põhjaelustiku kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed proovid koguti sukeldumise teel.

Kalastiku uuringutega kaeti sügavusvahemik 2 - 13 (20) m, mis andis ülevaate Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastiku liigilisest koosseisust, arvukusest ja sesoonsest dünaamikast ning hinnangu ala looduskaitseliste väärtuste kohta kalastikku silmas pidades (teostaja Tartu Ülikooli Mereinstituut). Peamiseks uurimismeetodiks oli kalapüük spetsiaalsete standardsete ihtüoloogiliste seirevõrkudega.

Samuti viidi läbi nahkhiirte uuringud selgitamaks, kas nahkhiired Hiiumaa rannikul kogunevad ja kas nad lahkuvad rannikult merele (teostaja Lauri Lutsar). Nahkhiirte vaatlemisel kasutati peamiselt ultrahelidetektorit, aga tehti ka visuaalseid vaatlusi kaasaskantava prožektoriga. Mere kohal lendavaid nahkhiiri vaadeldi sobilikust paadist, mis paiknes vaatluste ajal vähemalt 100 m kaugusel rannast. Nahkhiirte liiki määrati salvestatud ultrahelide järgi, võimaluse korral ka detektorist kostva heterodüüniga muundatud hääle järgi.

Linnustiku uuringud hõlmasid rändevaatlusi (teostaja Eesti Ornitoloogiaühing). Rännet vaadeldi Kõpu poolsaare tipus Ristna ninal.

Tuginedes inventuuri andmetele, koostati ala looduskaitseliste väärtuste ülevaade ning anti hinnang kirjeldatava ala ohustatusele antropogeensete ja teiste tegurite poolt. Selle põhjal on võimalik anda hinnanguid võimalike uute merekaitsealade loomiseks ning Läänemere merekaitsealade võrgustiku tugevdamiseks.

Projekti käigus valmisid aruanded Kõpu poolsaare linnustiku, nahkhiirte, kalastiku, põhjaelustiku ja -elupaikade kohta ning vormistati arvamus kavandatava Kõpu merepargi piiri osas

Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.