Kohtumised metsas: Loodussõbraliku metsanduse päev Pokumaal 09.04.2019

Ühel varakevadisel laupäeva hommikul seadsime koos kamba metsahuvilistega sihi Pokumaa poole. Ees ootas meid loodussõbraliku metsanduse päev ja veel hulk metsaomanikke, teadlasi, loodusesõpru, kes olid valinud päeva metsas ja metsajuttude keskel veeta. Seadsime esimese asjana oma sammud metsa poole ja vaatasime, mis põhimõtete järgi Pokumaal metsade majandamine käib.



Pokumaa metsade ajalugu on uus, suur osa metsi on kasvanud endistele lagedatele aladele - karjamaadele, heinamaadele, vanadele põldudele. Paljud siinsed metsad on tänaseks nö raieküpsed ning metsamajandamiskava kohaselt oleks võimalik neist suur osa lagedaks raiuda. Pokumaale kuulub ligi 50 ha metsa - see ei kuulu ühegi kaitseala koosseisu, mistõttu siinse metsa majandamine on reguleeritud samamoodi nagu majandusmetsas ikka. Samas on selge, et siin ei saa tavapärasel moel majandada, Pokumaa metsa külastavad kümned ja sajad kooliõpilased, turismigrupid Eestist ja välismaalt, suvised kontsertikülastajad, pered, Edgar Valteri loomingu austajad ja paljud teised huvilised. Inimesed on õppinud siinset metsa armastama. Samas on Pokumaal palju puitatraktsioone ja hooneid, mis vajavad uusi katuseid jm puitdetaile, suitsusauna kütmine võtab ohtralt puid, seetõttu on tarvis metsast siiski puitu varuda.

Pokumaa metsades on ka lageraie teed käidud, kuid õpiti kiiresti, et selliselt majandades ei jätku metsast kauaks. Pokumaa nõukogu võttis vastu otsuse, et siinseid metsi majandatakse ainult püsimetsana ning seda tehakse samuti ainult piiratud ulatuses. Järjepideval metsamaal kasvav põlismetsailmeline mets jääb majandamisest täielikult välja. Samuti hooldatakse matkaradade ümber kasvavaid metsi nii, et seal ei oleks külastajatele ohtlikke puid ning need säiliksid parkmetsailmelistena. Püsimetsana majandatavates metsades on tehtud esimesed raied ja nüüd saab neid jälgida ja mõelda, kuidas nendega edasi toimetada.
Valikraie näide Pokumaal


Koos külalistega käisimegi vaatamas püsimetsana majandatavaid alasid, kus valikraiete tegemisega on algust tehtud. Puhkes huvitav diskussioon ja tekkis palju küsimusi, lõpuks jõudsime ikka järeldusele, et püsimetsandus on tohutult loominguline ja mõttetööd nõudev kontseptsioon. Peamised küsimused puudutasid järelkasvu, majandamise kasumlikkust ja elurikkust. Tuli korduvalt üle rõhutada, et Pokumaa metsades ei ole lõpuni välja kujunenud, nö klassikalist püsimetsa struktuuri ning et selle poole alles püüeldakse. Saime arutleda püsimetsanduse põhimõtete üle ning metsast välja tulles pidime tõdema, et kahjuks on inimese elu liiga lühike, et näha, kuidas meie raied mõjutavad tulevasi metsapõlvkondi aastakümnete pärast.

Piilusime külalistega sisse ka selle metsa servast, mis on plaanis täielikult majandamisest välja jätta. Taolist põlise ilmega metsa saab eeskujuks võtta püsimetsa struktuuri kujundamisel - pidevalt peab metsas leiduma väga erinevas vanuses ja liiki puid, tihedamid tukakakesi ja samas ka väikeseid häile.


Pärastlõuna oli tubane, kuulasime Pokumaa perenaise Nele mõtisklust Pokumaa metsade teemal läbi Edgar Valteri ja tema kasutütre Külli Lepiku vaate. Robert Oetjen rääkis oma teest metsatööde juurde. Lõpetuseks rääkis Mattias Luha Püsimetsaühistust ja Forestlyst. Mattiase ettekande peale puhkes osalejate vahel terav diskussioon Eesti metsade majandamise teemal - nagu ikka, kui palju erinevate nägemustega inimesi metsateemal ühte ruumi satub.

Nele Hendriksson lugemas lõike trükisoojast Külli Lepiku kirjutatud raamatust "Aastaring Pokudega". Raamatu ilmumine on osa Edgar Valetri 90. juubeliaasta tähistamisest.

Puhkenud vaidlus oli heaks stardipunktiks filmile “Metsade aeg”, mis räägib metsadebatist Prantsusmaal. Filmi fookuses on eeskätt sotsiaalne konfliktist Prantsusmaa metsanduses. Kellel on huvi seda vaadata, siis film linastub 15. aprillil Elektriteatris -  lähem info on SIIN!


Loodussõbraliku metsanduse päeva vedasid eest Pokumaa ja Eestimaa Looduse Fond, korraldamisele pani õla alla Ülemiste keskus, suur aitäh!

Uuri loodussõbraliku metsanduse kohta ka ELFi lehelt www.metsaomanikule.ee !



Postituse autor on Liis Kuresoo
Loe veel samal teemal: