Viivi Vahtre:  Igalühel on metsa teemal arvamusi. Nii ka minul

Eriti hirumutav on selle Ambla kandi prohveti öeldu, et Eestis kaob mets nii ära, et tuleb kunstlinnud
laulma panna. Mets pole ju selleks loodud, et sellest raha kühveldada. Ma ei ole eriline ökomükoloog,
aga ma julgen arvata, et selline lagastamine on kuritegu.

Teiseks. Võrdluseks üks mälestus lapsepõlvest. Vanaisal-vanaemal oli esimese Eesti Vabariigi ajal
suurte pingutustega saadud maad ja natukene kasvamas ka metsa. Vene ajal anti kõigile küttepuid
vastavalt kus ja mida märgiti sulle ette – see, see (kuivem, alusem, vildakam jne). Aga ma mäletan
vanaisa toksimas oksi, sidus punti pliidusuu, ahju mõõtu ja räästa alla kuivama. Lähedal metsatukad
olid nagu ilus mängumaa meile – ilus, samblane, kohati pohli ja mustikaid… Ja see kuivanud
oksapundi käre pragin – seegi on meeles.

Aga nüüd, kui kuulen kedagi ütlemas, et oh, seal ei olegi midagi hektari, poolegi kohta. Tahaks kohe
kallale minna. Nojah, eks meiegi mehed (mee, poeg) teevad Drušbaga küttepuid ja oksad jäävad
kuskile hunnikusse (neid ju keegi ei taha, järgi ei tule, kuigi graanulit saaks nüüdsel ajal neistki teha).
Nojah, eks poiss ole öelnud, et vast on mõnele linnukesele pesapaigaks oluline. Jah! Siili meil enam
siin küll ei ole, see-eest tigusid. Mingi loom murdis siili pesas kõik pojad.

Ja kolmandaks, otse küsimus targematele. Olen kuulnud, et isegi loomade (karja) tallatav jälg võib
kahjustada kuuse juurestikku ja et see võib põhjustada seda kuuse juurepessi, mädanikku. Aga mida
me siis nende “tanki” jälgedega tegema peame? Kui ei oleks nii palju neid “tanke” metsas, mõnes
kohas võiks vanaviisi nagu “Ukuarus” tsihka-tsahka hobuse ja meestega metsa olulisi töid tegema
nagu näiteks prügitalgud (toim: “Teeme ära!” koristustalgud) vms.