Jaanuari lõpus läksime koos konkursi võitja Andresega Sirtsi soo äärde jälgi otsima. Ilm ei andnud küll heaks jäljesaagiks suurt lootust - pool ööd ja terve hommiku oli sadanud laia lund. Vaatamata sellele hakkasime metsas kohe loomade jälgi leidma. Siin olid liikunud NUGIS, NIRK või KÄRP, METSSIGA, KITSED ja PÕDER... Ühes kohas ristus meie rajaga küll lund täis sadanud, aga ilmselt siiski ILVESE jäljerida. Peale poole kilomeetri läbimist sattusime aga tunduvalt värskematele suurema "käpalise" jälgedele - siin oli hiljuti jooksnud HUNT!
Sellega oleks võinud matka õnnestunuks lugeda, ent uudishimu ajas meid mööda jälgi edasi minema. Nagu ikka, kulus natuke aega, et aru saada, mitu võsavillemit seal jooksnud oli. Arvasime, et nii metsas, võsas kui ka soo ääri pidi oli lipanud kaks hunti. Jälgi oli palju: edasi-tagasi, risti-rästi, territooriumi märgistamise kohtades jne. Vahepeal ületasime huntide jälgedes liikudes kraave, kopratammi, kukkusime läbi lumekooriku jalgupidi vette, rassisime üle põlve lumes ning ikka ja jälle tekkis kahtlus, et seal oli jooksnud ikkagi kolm kriimsilma. Lõpuks hakkas juba hämarduma ja me võtsime suuna tagasi alguspunkti poole. Kuid enne koju sõitmist muljetasime veel pool tundi toredast matkapäevast ja rääkisime hundijutte.
Oli nii füüsilist kui vaimset suurt rahuldust pakkuv päev. Aitäh Andresele meiega matkamast! Kohtumiseni metsas!
Tekst ja fotod: Bert Rähni, NaTourEst