Taastamisalad

Eestis plaanitakse taastada kolme Pärnumaal asuvat ala: Kikepera kaitseala kuivendatud märgi metsi, Kõrsa kuivendatud raba,  Lavassaare ammendunud turbaväljakut.


LAVASSAARE

jääksoo, kuivendatud soomets ja Lavassaare järve ümbrus Lavassaare soostikus  

Pärnust loodesse jääv ulatuslik Lavassaare soostik koosneb mitmest külgepidi kokkupuutuvast rabalaamast nagu nt Maima, Elbu, Nurme, Kaisma ja Laisma. Soostikust on tuntud ka metsane Virussaare rabasaar, mis oli vanasti inimeste pelgupaik.  

Lavassaare soostikus saavad kokku mitme valla piirid. WaterLANDSi projektialad jäävad põhiliselt Põhja-Pärnumaa, aga ka Pärnu linna ja Lääneranna valla maadele.  

Inimese jäljed on Lavassaare soostikus õige tugevad, sest just seal on Eesti kõige ulatuslikumad turbakaevandusalad. Kunagi vaid mõnest talust koosnev Lavassaare küla kujuneski turbakaevanduse hiilgeaegade jooksul ca 450 elanikuga alevikuks.  

Turvast on kaevandatud Lavassaare ümbruses juba üle saja aasta. Esiti kaevandati turvast asula lähedalt. Suurte turbapresside ehk pagerite tootmisviisist on maapinnal tänaseni näha pikad ja madalad veega täitunud turbaaugud Lavassaare põhja- ja edelaküljel. Ka tänapäeval kaevandatakse seal jätkuvalt turvast, kuid nüüdseks frees-, tükk- ja plokkturba näol. Praegused kaevandusalad jäävad asulast mõnevõrra põhja suunas. Vanematel väljakutel on turvas kaevandatud peaaegu soo põhjani ning jääksoodele iseloomulikult taimestuvad need alad väga visalt.  

Lavassaare turbakaevandusalasid ümbritsevad linnurikkad looduskaitsealad. Nii on lootus, et ka jääksoodest kujunevad peale taastamistöid kiiresti täisväärtuslikud märgalad. Enne WaterLANDSi projekti ei ole Eestis keegi püüdnud ühes soostikus nii ulatuslikult jääksoid taastada (projektiala suurus on ca 815 ha). Samas otsivad ka roheenergeetika arendajad suuri alasid, et kusagil arendada tuule- või päikeseenergiaparke. Vahest nende, asulatest kaugemal paiknevate jääksoode korrastustööde käigus võiks arvestada ka taastuvenergia arendamise võimalustega?  

KÕRSA

jääksoo Kõrsa raba loodeservas  


Üks WaterLANDSi projektialadest asub Kõrsa raba läänepoolses servas, Sindi linna vahetus läheduses. Administratiivselt jääb taastamisala Pärnu linna maadele. Suure osa projektialast (ca 250 ha) moodustab jääksoo, mis on tekkinud pikaajalise turbakaevandamise tõttu - soo servadel alustati turba võtmist 20. sajandi alguses, soo keskosas avati suured väljakud 1960. aastatel Pärnu EPT poolt. Algsest 3–4 m tüsedusest turbakihist on jääksoos kaevandamise järgselt turvast keskmiselt alles ainult pool meetrit. Kaevandatud turvast kasutati nõukogude ajal loomade allapanuks ja hiljem aianduses kasvusubstraadiks.  

Turbatootmine lõpetati suurel osal kaevandusalast 1990. aastate alguses, ala keskosas teise aastatuhande alguses. Jääksoo ümber on tänaseni kohati säilinud avatumaid rabalaike ja ka rabamännikuid. Turbatootmise lõpetamise järel anti jääksood riigile tagasi korrastamata kujul väitega, et need alad ei vaja edasist viljelustööd. Siiski on suured jääksood Kõrsa raba lääneservas liiga madala veetaseme tõttu siiani halvasti taimestunud ning selline ala on ühtlasi suur CO2 allikas. Samas leidub jääksoos kõrgema veetasemega jääksoolaike, mis on ise juba taastumas. See näitab, et üsna vähese abiga on võimalik jääksoole eluvaim uuesti sisse puhuda. Praegu on projektiala metsamaana RMK hallatav riigimaa. Samas on sel alal kohalikele elanike jaoks arvestatav tähtsus puhkekohana, kus saab käia jalutamas, marju ja seeni korjamas jms. 

Jääksoo seisundi parendamisel tuleb leida tasakaalupunkt metsakasvatuse, soo taastamistööde ja kogukonna vajaduste vahel.  

Jääksoost itta jääb looduslikus seisus Kõrsa raba ülejäänud osa, mis on elupaigaks haruldastele linnuliikidele, nt rohunepile. Projektialast lõunas asub siiani toimiv turbakaevandus, mida kavandatakse ka laiendada (kaevandusluba on väljastatud AS-le Jiffy Products Estonia).  


KIKEPERA

kuivendatud soometsad Kikepera looduskaitsealal

Üks WaterLANDS’i projektialadest asub Kikepera looduskaitsealal, Saarde vallas riigile kuuluval maal ning hõlmab ca 2500 hektarit.  

Praegune Kikepera looduskaitseala (10733 ha) moodustati 17. aprillil 2017. a ja hõlmab endist Kikepera hoiuala, mitmete kaitsealuste liikide püsielupaiku ja väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi. Kaitseala peamine eesmärk ongi pakkuda selle ökosüsteemi toimimisele kaitset ning taastamistöödega aidata vajadusel kaasa varasema inimmõju (nt kuivendamise) leevendamisele. Ka WaterLANDSi projektialal on varasemad märjad metsad tugevate kuivendusmõjudega ning seega on nende seisund halvenenud.  

Kaitsealal elab 32 liiki kaitsealuseid linde, kellest ohustatumad on nt metsised, kaljukotkad, must-toonekured, kanakullid jpt. Projektialale jääb näiteks halvenevas seisus metsise elupaiku, kes vajavad elupaigana just heas seisus märgi metsi.

* Kikepera ala tutvustus on refereeritud Kikepera LKA kaitsekorralduskavast. 

Vaata alasid kaardil!




UUDISED

Eksperdid tuvustasid planeerijatele taastamismõtteid 09.05.2022

Eksperdid tuvustasid planeerijatele taastamismõtteid
Tartu Ülikooli ning Eestimaa Looduse Fondi inimesed kohtusid aprillis Pärnumaa planeerijatega, et tutvustada neile sootaastamist üldisemalt ning seniseid mõtteid seoses Pärnumaal selleks välja valitud aladega.
Eestis ja mujal Euroopas tervendatakse ühiselt 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid

Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.

Märgalade päeva konverentsil räägiti soode taastamisest
Veebruraris märgalade päeva tähistaval konverentsil räägiti soode rollist, turismist ning soode taastamisest. Vaata konverentsi ettekandeid lehelt www.elfond.ee/konverents-2022
Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta.