Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta. Uuri lähemalt www.waterlands.eu!
Taastamisalad
Eestis plaanitakse taastada kolme Pärnumaal asuvat ala: Kikepera kaitseala kuivendatud märgi metsi, Kõrsa kuivendatud raba, Lavassaare ammendunud turbaväljakut.
LAVASSAARE
jääksoo, kuivendatud soomets ja Lavassaare järve ümbrus Lavassaare soostikus
Pärnust loodesse jääv ulatuslik Lavassaare soostik koosneb mitmest külgepidi kokkupuutuvast rabalaamast nagu nt Maima, Elbu, Nurme, Kaisma ja Laisma. Soostikust on tuntud ka metsane Virussaare rabasaar, mis oli vanasti inimeste pelgupaik.
Lavassaare soostikus saavad kokku mitme valla ja Pärnu linna piirid. WaterLANDSi projektialad jäävad põhiliselt Põhja-Pärnumaa, aga ka Pärnu linna ja Lääneranna valla maadele.
Inimese jäljed on Lavassaare soostikus õige tugevad, sest just seal on Eesti kõige ulatuslikumad turbakaevandusalad. Kunagi vaid mõnest talust koosnev Lavassaare küla kujuneski turbakaevanduse hiilgeaegade jooksul ca 450 elanikuga alevikuks.
Turvast on kaevandatud Lavassaare ümbruses juba üle saja aasta. Esiti kaevandati turvast asula lähedalt. Suurte turbapresside ehk bagerite tootmisviisist on maapinnal tänaseni näha pikad ja madalad veega täitunud turbaaugud Lavassaare põhja- ja edelaküljel. Ka tänapäeval kaevandatakse seal jätkuvalt turvast, kuid nüüdseks frees-, tükk- ja plokkturba näol. Praegused kaevandusalad jäävad asulast mõnevõrra põhja suunas. Vanematel väljakutel on turvas kaevandatud peaaegu soo põhjani ning jääksoodele iseloomulikult taimestuvad need alad väga visalt.
Lavassaare turbakaevandusalasid ümbritsevad linnurikkad looduskaitsealad. Nii on lootus, et ka jääksoodest kujunevad peale taastamistöid kiiresti täisväärtuslikud märgalad. Enne WaterLANDSi projekti ei ole Eestis keegi püüdnud ühes soostikus nii ulatuslikult jääksoid taastada (projektiala suurus on ca 815 ha). Samas otsivad ka roheenergeetika arendajad suuri alasid, et kusagil arendada tuule- või päikeseenergiaparke. Vahest nende, asulatest kaugemal paiknevate jääksoode korrastustööde käigus võiks arvestada ka taastuvenergia arendamise võimalustega?
KÕRSA
jääksoo Kõrsa raba loodeservas
Üks WaterLANDSi projektialadest asub Kõrsa raba läänepoolses servas, Sindi linna vahetus läheduses. Administratiivselt jääb taastamisala Pärnu linna maadele. Suure osa projektialast (ca 250 ha) moodustab jääksoo, mis on tekkinud pikaajalise turbakaevandamise tõttu - soo servadel alustati turba võtmist 20. sajandi alguses, soo keskosas avati suured väljakud 1960. aastatel Pärnu EPT poolt. Algsest 3–4 m paksust turbakihist on jääksoos kaevandamise järgselt turvast keskmiselt alles ainult pool meetrit. Kaevandatud turvast kasutati nõukogude ajal loomade allapanuks ja hiljem aianduses kasvusubstraadiks.
Turbatootmine lõpetati suurel osal kaevandusalast 1990. aastate alguses, ala keskosas kolmanda aastatuhande alguses. Jääksoo ümber on tänaseni kohati säilinud avatumaid rabalaike ja ka rabamännikuid. Turbatootmise lõpetamise järel anti jääksood riigile tagasi korrastamata kujul väitega, et need alad ei vaja edasist viljelustööd. Siiski on suured jääksood Kõrsa raba lääneservas liiga madala veetaseme tõttu siiani halvasti taimestunud ning selline ala on ühtlasi suur CO2 allikas. Samas leidub jääksoos kõrgema veetasemega jääksoolaike, mis on ise juba taastumas. See näitab, et üsna vähese abiga on võimalik jääksoole eluvaim uuesti sisse puhuda. Praegu on projektiala metsamaana RMK hallatav riigimaa. Samas on sel alal kohalikele elanike jaoks arvestatav tähtsus puhkekohana, kus saab käia jalutamas, marju ja seeni korjamas jms.
Jääksoo seisundi parendamisel tuleb leida tasakaalupunkt metsakasvatuse, soo taastamistööde ja kogukonna vajaduste vahel.
Jääksoost itta jääb looduslikus seisus Kõrsa raba ülejäänud osa, mis on elupaigaks haruldastele linnuliikidele, nt rohunepile. Projektialast lõunas asub siiani toimiv turbakaevandus, mida kavandatakse ka laiendada (kaevandusluba on väljastatud AS-le Jiffy Products Estonia).
KIKEPERA
kuivendatud soometsad Kikepera looduskaitsealal
Üks WaterLANDS’i projektialadest asub Kikepera looduskaitsealal, Saarde vallas riigile kuuluval maal ning hõlmab ca 2500 hektarit.
Praegune Kikepera looduskaitseala (10733 ha) moodustati 17. aprillil 2017. a ja hõlmab endist Kikepera hoiuala, mitmete kaitsealuste liikide püsielupaiku ja väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi. Kaitseala peamine eesmärk ongi pakkuda selle ökosüsteemi toimimisele kaitset ning taastamistöödega aidata vajadusel kaasa varasema inimmõju (nt kuivendamise) leevendamisele. Ka WaterLANDSi projektialal on varasemad märjad metsad tugevate kuivendusmõjudega ning seega on nende seisund halvenenud.
Kaitsealal elab 32 liiki kaitsealuseid linde, kellest ohustatumad on nt metsised, kaljukotkad, must-toonekured, kanakullid jpt. Projektialale jääb näiteks halvenevas seisus metsise elupaiku, kes vajavad elupaigana just heas seisus märgi metsi.
* Kikepera ala tutvustus on refereeritud Kikepera LKA kaitsekorralduskavast.
Vaata alasid kaardil!
Uuri ka www.waterlands.eu!
UUDISED
Seitse kunstnikku pühenduvad nelja aasta vältel soode ja teiste märgalade taastamisele 02.06.2023
Seitse kunstnikku alustavad Eestis ja viies teises Euroopa riigis märgalade taastamisele pühendatud loometööd. Läbi nelja aasta kulgev kunstiresidentuur võetakse kokku 2026. aastal ühisnäitusega Veneetsias. Eesti residentuuris tegutseb koostöös teadlaste, kogukondade ja teiste osapooltega skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv.
WaterLANDS sai aastaseks - väike tagasivaade 07.12.2022
Kui lapsed hakkavad üheaastaselt üldiselt käima, siis võib öelda, et sama tunne on ka WaterLANDSi projekti mees-naiskonnal. Hoog on liikumisel täitsa sees, kuid erinevalt väikestest kahejalgsetest, kes sageli liiguvad kõikjale, kus huvitav tundub, püüame enne edasiminekut hoopis võimalikult paljudega nõu pidada ja taastamiseks vajalikku teadmist koguda.
Kutse kunstiresidentuuri: võimalus panustada märgalade taastamisse 30.11.2022
Algatuse WaterLANDS käigus puhutakse taas elu sisse mitmetele kahjustatud märgaladele, näiteks soodele ja märgadele metsadele. Märgalad on väärtuslikud maastikud, sest nad säilitavad ja puhastavad vett, seovad atmosfäärist süsinikku, leevendavad üleujutusi ja tormide mõju rannikul, on koduks mitmesugustele liikidele ning pakuvad inimestele võimalusi veeta vaba aega ja teenida eri viisidel tulu. Märgalade hoidmine ja taastamine aitab neid hüvesid säilitada. Soovime, et kunst oleks märgalade taastamisega kaasneva maastikulise, sotsiaalse ning kultuurilise muutuse osa ja peegeldaja.
Kutse: Märgalade taastamise kunstiresidentuuri tutvustus 14.12.22 30.11.2022
14. detsembril kl 15.00–16.30 toimub rahvusvahelise algatuse WaterLANDS kunstiresidentuuri tutvustav veebiseminar. Residentuuri fookuses on märgalad ja nende taastamine.