Faustine Bas-Defossez on põllumajanduse ja bioenergia poliitika juht Euroopa Keskkonnabüroos (EEB), kus ta on viimased seitse aastat töötanud eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja selle reformiga. Enne EEB-ga ühinemist 2010. aasta alguses töötas ta Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi Euroopa toiduabiprogrammis, mis on mõeldud enim puudustkannatavatele inimeste abistamiseks. Ta on lõpetanud Prantsusmaal Lille Ülikooli magistriõpingud Euroopa Liidu õiguse erialal ning omandanud magistrikraadi Strasbourgi Ülikooli Poliitikateaduste instituudis Euroopa Liidu poliitika erialal.
Gwyn Jones on Euroopa Looduskaitse ja Loomakasvatuse Foorumi (EFNCP) direktor. EFNCP võrgustik on pühendunud kõrge loodusväärtusega põllumajanduse heaolule. Nüüd elab ta taas oma sünnimaal Wales’is, kuid viimased 20 aastat töötas Gwyn Šotimaal, peamiselt põllumajandusnõustajana mägismaal ja saartel. Ta on eriti huvitatud ühismaadest ning selle väljakutsetest.
Harry Liiv on Keskkonnaministeeriumi asekantsler. Tema pädevusvaldkonnas on merekeskkonna kaitse poliitika ning veekaitse ja -kasutamise poliitika ettevalmistamise ja elluviimise korraldamine.
Henriette Christiansen on organisatsiooni Pesticides Action Network Europe (PAN-E) poliitika vanemnõunik.
Jaanus Elts on loomaökoloog, kelle põhiline uurimisvaldkond viimased 15 aastat on olnud põllumajandusmaastiku lindude ökoloogia ja kaitse küsimused. Muuhulgas koostanud nelja põllulinnu kaitse-tegevuskava eelnõud.
Jabier Ruiz on õppinud metsandust, põllumajanduse ja keskkonnakaitse suhteid ning teinud oma doktorikraadi loomade karjatamisest Vahemere piirkonna metsatulekahjude ennetuse eesmärgil. Ta on töötanud kariloomadele, maakasutusele ja loodushoiule keskendunud rahvusvahelistes projektides ning jälginud viimast ÜPP reformi ja selle juurutamist. Hetkel töötab Jabier WWFis põllumajanduse ja säästva toidutootmise süsteemide vanemspetsialistina.
Inés Jordana omab keskkonnateaduste tausta territoriaal planeerimise ja maapiirkonna arengu valdkonnas. Ines alustas oma professionaalset karjääri seirates ja hinnates Hispaania biosfääri kaitsealasid ja rahvusparke. Otsides tõeliselt kestlikke arengu mudeleid, omandas ta magistri kraadi maaelu arendamise ja säästva majanduse projekti planeerimises Madridi Tehnika Ülikoolis. Viimased 10 aastat on ta töötanud maaelu arengu poliitika kavandamise, seire ja rakendamisega. Seda peamiselt asutades või osaledes Hispaania, Rumeenia ja Euroopa maaelu võrgustike meeskondade töös. 2016. aastal kolis Inés Brüsselist tagasi Madridi, oma kodulinna Hispaanias, et ühildada nõustamise töö põllumajanduse ja toidu osakonna juhtimisega Hispaania Ornitoloogia Ühingus, mis on BirdLife Internationali liige.
Juhan Särgava on mahepõllumajandusliku piimafarmi ja piimatööstuse Saidafarm OÜ juht ja asutaja aastast 1992. a Ta on Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige ning Avalon Fondi (Wommels) vastutav juhatuse liige. Juhan on olnud Eesti Põllumeeste keskliidu president ning hetkel on ta Harju Taluliidu juhatuse liige. Saanud Eesti Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinna ning olnud Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2013 võitja. Alates 2017. aastast on ta EV Põllumajandusministri Nõukoja liige.
Kaja Lotman olnud oluline tegija tänase looduskaitse kujunemisloos, eriti koostöövõrgustike käivitamisel. On olnud Matsalu looduskaitseala (hiljem rahvuspargi) asedirektor, Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor, Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja. Praegu Keskkonnaameti looduskaitsenõunik. Keskkonnaameti rahvusvahelise kootöö raames olnud Euroopa Kaitsealade Liidu (Europarc Federation) Põhjala ja Läänemere sektsiooni president, praegu sama organisatsiooni nõukogu liige ja asepresident ning kaitsealadel toimiva säästva põllumajanduse töörühma liige. Tema looduskaitsetööd on tunnustatud riigi poolt Valgetähe teenetemärgiga ja Maailma Looduse Fondi poolt Elisabeth Jidhe nimelise looduskaitseauhinnaga (viimane koos abikaasa Aleksei Lotmaniga).
Kaul Nurm on Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Ta on omandanud hüdrotehnika inseneri kõrgema hariduse. Töötanud 26 aastat peretalude heaks, neist 24 aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhina. Aastatel 2005 -2015 oli ta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, neist viimasel 2,5 aastal põllumajanduse,- maaelu ja - keskkonnasektsiooni asepresident.
Mikhail Durkin on Puhta Läänemere Ühenduse (CCB)
peasekretär.
Ottilia Thoreson on Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere Ökoregiooni programmi tegevdirektor. Ottilia juhitav programm ühendab üheksa Läänemere riiki eesmärgiga kaitsta mere ökosüsteemi ning tagada selle jätkusuutlikkus. Ottilial on merekeskkonnakaitse taust ning ta on Läänemere kaitse valdkonnas töötanud üle kümne aasta, spetsialiseerudes kalandusele, eutrofeerumisele, jätkusuutlikule põllumajandusele, merenduspoliitikale ja ookeanile.
Roomet Sõrmus töötab alates 2008. aasta algusest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehena. Enne seda on ta töötanud Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna nõunikuna. Ta on lõpetanud Berliini Humboldti Ülikooli magistriõppe rahvusvaheliste põllumajandusteaduste erialal ja Eesti Põllumajandusülikooli bakalaureuseõppe põllumajandusökonoomika ja ettevõtluse erialal. Sõrmus on alates 2015. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige. Ta on osalenud viimased 13 aastat aktiivselt ELi ühise põllumajanduspoliitika kujundamises.Sofia Björnsson töötab Rootsi Põllumajandustootjate Liidus põllumajanduspoliitika ja maaelu eksperdina ühtse põllumajanduspoliitika valdkonnas, mis toob kaasa palju kohtumisi Brüsselis. Samuti on ta maaelu arendamise töörühma eesistuja Copa-Cogecas ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige.
Sönke Beckmann on õppinud põllumajandusteaduseid rõhuasetusega keskkonnakaitse ja maaelu arengu teemadel ning töötanud põllumajanduse ja looduskaitse valdkonna valitsusametnikuna alates 1987.aastast. Ta suunati ministeeriumist valitsusvälisesse organisatsiooni “Saksamaa maahoid”, arendamaks avalike hüvede boonussüsteemi ÜPP 2020 tarvis. Sönke tegevusaladeks on looduskaitse, põllumajandus ning maaelu edendamine nii regionaalsel, riiklikul kui ka ELi tasandil.Lennart Gladh on Stockholmi Ülikooli lõpetanud bioloog ja geograaf. Enne õpinguid töötas mitmetel töökohtadel, muuhulgas ka näiteks kalamehena ühel Läänemere traaleril. Õpingutejärgselt asus tööle Rootsis Västmanlandi valitsuses loodusosakonnas. Tema töö fookus lasus bioloogilisel mitmekesisusel, eriti loodusreservaatide juhtimisel. Lennart liikus edasi WWF ridadesse ning osales projektides Matsalus, Baltimaades, Venemaal, Karjalas. Ta esindas WWFi delegatsiooni juhina HELCOMis 9 aastat ning Puhta Läänemere Koalitsiooni (CCB) juhatuses 3 aastat. Ta oli WWF EPO Agri/ÜPP ning magevee meeskonna liige. Nüüd teeb Lennart WWF-iga koostööd põllumajanduse/ÜPP ja hüdroenergia vallas.2004. aastal anti Lennartile Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti teenetemärk tema panuse eest Eesti looduskaitse ja jätkusuutliku maaelu arendamise eest.
Aleksei Lotman on tegev loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas juba tublisti üle veerand-sajandi, kusjuures suur osa sellest tööst on olnud seotud ka põllumajandusega. Aleksei nimega seonduvad Matsalu mõlema kaitsekorralduskava kokkupanek (millest esimene oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava iseseisvuse taastanud Eestis ja teine on praegu kehtiv), pärandkoosluste ehk pool-looduslike koosluste ehk meie traditsiooniliste niitude ja karjamaade tänapäevase, talupidajate jt põllumajandustootjatega koostööl põhineva kaitsekorralduse käivitamine esmalt siseriiklikult ning hiljem põllumajandus-keskkonnameetme raames ja üldisem töö põllumajanduspoliitikaga, eelkõige selle keskkonnamõjudega ning NATURA 2000 kujundamine Lääne- ja Raplamaal. Aleksei on töötanud Tartu looduskaitseametis, Matsalu looduskaitseala (ja hiljem rahvuspargi) administratsioonis, Riiklikus looduskaitsekeskuses ning olnud Riigikogu liige, Maaelukomisjoni ase-esimees ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee keskkonna-, maaelu ja kohalike ning regionaalasjade komisjoni esimees. Praegu töötab Eestimaa Looduse Fondis, kus tema ülesanneteks on merekeskkonna kaitse ja põllumajanduse keskkonnamõjudega tegelemine. 2003. aastal pälvis ta koos abikaasa Kaja Lotmaniga Maailma Looduse Fondi poolt väljaantava Elisabeth Jidhe nimelise looduskaitseauhinna.