Ligi 1400 sooala andmestik on vananenud (pärineb 1997. aastast või veelgi varasemast ajast), puudulik või puudub üldse. Kõik lage- ja puissood on küll soode andmebaasis, kuid siiani on jõutud täpsustada vaid 47 hektarist suuremate koosluste kirjeid. Andmebaas on täielikult toimetatud vaid üksikutes piirkondades. Vaheinventuur annab adekvaatsema ülevaate Eesti soodest ja nende olukorrast.
Soode vaheinventuuri 1. osa käigus toimetati Eesti soode andmebaasis
olevad sookirjed vähemalt Põhja- ja Lääne-Eesti osas (digikontuuride
täpsustamine, määratluste ja hinnangute adekvaatsuse kontroll, juhuvigade
väljasõelumine). Ühtlasi püüti lahendada vastuolusid, kui muude uuringute
põhjal on mõne objekti kohta laekunud teistsugune elupaigatüübi määratlus,
seisundihinnang vms. Samuti võrreldi ka inventeerimisele minevaid objekte
teistes andmekogudes oleva teabega.
Inventeerida oli kavas 1344 sooala, mille kohta
käivad andmed on vananenud või küsitavad. Välitöödel koguti andmed iga
sooala koosluse tüübi, seisundi, inimmõju ja liigilise koosseisu kohta ning
sisestatakse need olemasolevasse andmebaasi. Paraku kärbiti projekti rahastust
taodelduga võrreldes poole võrra, seetõttu õnnestus inventeerida umbes 463 ala.
Välitöödel kogutud teave, samuti toimetamise käigus tehtud täpsustused
edastati ka Keskkonnaregistri juures asuva Eesti looduse infosüsteemi
(EELIS) vastavatesse andmekihtidesse.
Projektist ERRi raadiouudistest saab kuulata SIIT (al 6,57 min).
Selle projekti käigus kogutud andmestikku kasutasime ka loodusdirektiivi art. 17 järgse seirearuande koostamiseks. Võrreldes varasemate andmetega selgus, et rabasid on meil natuke väiksemal pindalal kui varem arvati, teisi sootüüpe aga rohkematel hektaritel. Teisalt on jälle rabade ja siirdesoode seisund ja kaitstus suhteliselt paremal tasemel, seda ka rahvusvaheliselt vaadelduna. Eesti kõige ohustatumateks sookooslusteks on allikasood ja liigirikkad madalsood.
Soode vaheinventuuri 2. osa käigus inventeeritakse üle Eesti kahel välitööhooajal (2019 ja 2020) ühtse metoodika järgi 1200 lage- või puissooala, mille kohta andmed on vananenud, puudulikud või puuduvad üldse.
Vaheinventuuri 1. ja 2. osa tulemusena on uuendatud kõigi Eesti lage- ja puissoode elupaigamääratlused, liigiline koosseis ja seisundihinnangud selliselt, et enne 2030. aastaid puudub vajadus nende või muude sooalade üleinventeerimiseks. Kõigi Eesti soode andmeid hõlmav andmekiht EELISes on kaasjastatud. Kogutud andmete põhjal on võimalik Loodusdirektiivi art. 17 järgmises seirearuandes esitada kõigi Natura-sooelupaikade kohta ammendav ja adekvaatne ülevaade; kui XX sajandil inventeeritud sood õnnestub nüüd üle inventeerida, laekub esmakordselt ka üle-eestiline teave soode pindala ja seisundi muutuste kohta.
Projekte „Soode vaheinventuur 1“ ja „Soode vaheinventuur 2“ toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
