Euroopa Liidu roheleppe positiivne mõju ning Eesti tee kliimaneutraalsuseni

  • Algus: 2022
  • Lõpp: 2022
  • Eesmärk: Toetada Eesti mõtestatud ja kliimateadlikku lähenemist seoses Euroopa Liidu roheleppe täitmisega ning kliimaneutraalsuseni jõudmisega.

Kliima- ja energiapoliitikas lähevad tihtipeale Eestis sõnad ja teod üksteisest lahku. Näiteks toetab Eesti valitsus ELi 2050 kliimaneutraalsuse eesmärki ning on ka siseriiklikult seadnud sihi jõuda kliimaneutraalsuseni samaks ajaks. Ka on ametisoleva valitsuse koalitsioonileppes 2021. aasta algusest sees ühena vähestest eesmärkidest rohepööre.

Tegelikkuses puudub Eestil kliimaneutraalsuse eesmärk siiani kõigist sektoripõhistest poliitikadokumentidest, mis viitab sellele, et kliimaambitsioon on madal, nagu ka valmisolek kiiresti parandada kliimavaldkonna juhtimist ja planeerimist. Eestil puudub konkreetne strateegia või plaan, kuidas kavatseb riik jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050.

Euroopa Liidu kliimapaketi “Fit for 55” avaldamine Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta suvel tekitas ühiskonnas võrdlemisi elava debati kliimapoliitika ja rohepöörde teemal. Teisalt on avalikku debatti läbiv joon rohepöörde negatiivne mõju majandusele, kuigi sel on samuti positiivne pool, rääkimata kliimateadusest tulenevast tungivast vajadusest väga kiiresti tegutseda. Ka üldisemalt napib kogu Euroopa Liidu roheleppe narratiivis selle ühiskonnale, ettevõtetele ja üksikisikuile kasulike külgede üle arutlemist. Üleminekut madalama süsinikuheitega majandusele nähakse liiga sageli Brüsselist tuleva käsuna, hoomamata potentsiaali, mis sellel on ühiskondade jäkusuutlikkuseks vajaliku muutuse tagant tõukamisel, aga ka nii Eesti kui Euroopa positsioonide tugevdamisel rahvusvaheliselt. Eesti võiks rohepööret võtta kui võimalust olla rahvusvaheliselt märgatud ja tunnustatud kliimavedur.


Tegevused

  1. Eesti vabaühenduste koalitsiooni hoidmine ja suutlikkuse tugevdamine energia- ja kliimapoliitikas osalemiseks, algatades, eestvedades ning osaledes diskussioonides, aruteludes ja teistes tegevustes, mis puudutavad energia- ja kliimapoliitikat Eestis ja Euroopa Liidus.
  2. Toetada Eesti kliima- ja energiapoliitikat kliimaneutraalsuse eesmärgini jõudmist juhtiva plaani või strateegia paika panemisel. See hõlmab erinevate kliimapoliitika reguleerimise meetodite, nagu nt süsinikueelarvel põhinevad vahe-eesmärgid või kliimaseadus, üle diskussiooni algatamist ning jätkamist.
  3. Tekitada mõtestatud arutelu rohepöördega kaasnevate positiivsete aspektide üle. Muuhulgas plaanime tuua avalikku diskussiooni süsinikueelarve mõiste ning utsitada mõtlema selle üle, millised kaotused toob kaasa tegevusetus kliima- ja energiapoliitikas.


Rohkem infot: kliimapoliitika ekspert ja projektijuht Johanna Maarja Tiik, 51935297, johanna@elfond.ee


Tegevusi toetab Euroopa Kliimafond ECF (European Climate Foundation).