Keskkonnaministeeriumi tellis 2013. aastal uuringu "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050". Uuringu viisid läbi Säästva Eesti Instituut, Tartu Ülikool ning Eestimaa Looduse Fond.
EL-i konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava aastaks 2050 määratleb EL-i
eesmärgid kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähendamiseks 40 aasta perspektiivis. Kava
kohaselt peaks EL-is KHG heitkogused võrreldes 1990. aastaga langema 2050. aastaks 80–95%.
Kõikidel liikmesriikidel on soovitatud koostada riiklik teekaart, mis toetaks sobivas suunas liikumist
ning arvestaks nii KHG heitkoguste vähendamise võimalusi kui ka sellega (potentsiaalselt) kaasnevaid
sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Käesolev uuring analüüsib Eesti võimalusi liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga
majanduse suunas aastaks 2050 ning on aluseks Eesti teekaardi kujundamisel. Antud töö käigus
koostati analüüs Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimalustest, hindamaks Eesti
võimalusi ja riske liikumisel eesmärgi saavutamise suunas. Uuringu käigus töötati välja ja võrreldi
erinevaid stsenaariume kliimapoliitikaga seotud sektorite edasiste arengusuundade kohta. Eeskätt oli
uuringu fookuses KHG heitkoguste prognoosimine aastaks 2050 ja emissioonide vähendamisele
suunatud erinevate võimaluste kasutatavuse ja teostatavuse hindamine.
Uuring aitab kaasa Eesti madala CO2-heitega majanduse visiooni kujundamisele. See on vajalik ÜRO ja
EL-i poolt eesmärgiks seatud eesmärkide saavutamiseks, toetades analüüsil tuginevate otsuste
tegemist. Uuringu raames koondatakse olemasolev sektoripõhine teadmine esmakordselt ühtsesse
analüüsidokumenti, mis lihtsustab sektoriüleste üldistusteni jõudmist ja poliitikasoovituste
koostamist. Analüüsi läbiviimisel lähtuti ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse nõukogu
(Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) metoodikast ning uuringus käsitletakse
põhjalikumalt järgnevaid sektoreid:
