Miks on tarvis merealasid inventeerida?

Antud piirkonnas ei olnud keegi senini veel inventuure ega kaardistamisi teostatud. Nimetatud kolm meremadalat olid aastatel 2007 - 2011 läbi viidud projekti ESTMAR ("Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, designation and protection measures") käigus läbi uuritavate merealade eelvaliku nimekirjas. Hiljem jäid need alad sealt välja, kuna projekti võimaldas läbi uurida vaid teatud arvu  meremadalaid. Teadlased arvasid, et ka need madalad annavad olulist informatsiooni Eesti merealade bioloogilise mitmekesisuse kohta ning võivad olla looduskaitseliselt väärtuslikud.

Analoogsete projektide elluviimine Eesti merealadel aitab koostada keskkonnatingimusi, floorat ja faunat kirjeldavaid kaarte, et oleks võimalik saada tervikpilt meres asuvate elupaigatüüpide ja liikide levikupiiride kohta. See omakorda aitab kaasa looduskaitse kavandamisele Eesti merealadel.

Ühtlasi panustatakse projekti raames merealade kaitset ja kasutamist puudutavatesse protsessidesse, sh erinevad arendusprojektid (avamere tuulepargid, Saaremaa püsiühendus jms), eesmärgiga koostada vajadusel täiendavaid ettepanekuid strateegilistesse dokumentidesse kui ka KMH/KSH protsessides.

Projekti tegevused ja tulemused

Põhjaelustiku ja -elupaikade inventuuriga kaeti merepõhi sügavusvahemikus 0-25(30) m ning selle tulemusena koostati antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, põhjaelustiku (põhjataimestik ja -loomastik) võtmeliikide leviku kaardid, piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus ja piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustus.

Kalastiku uuringutega kaeti sügavusvahemik 2 - 13 (20) m, mis andsid ülevaate Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala mereala kalastiku liigilisest koosseisust, arvukusest ja sesoonsest dünaamikast ning hinnang ala looduskaitseliste väärtuste kohta kalastikku silmas pidades.

Linnustiku uuringud hõlmasid Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala piirkonnas peatuvate veelindude inventuuri, mis viidi läbi laevaloendusmeetodil 5-6 loendusega ühe aasta jooksu. Töö tulemusena koostati piirkonnas peatuvate veelindude liigilise koosseisu ja arvukuse kirjeldus ning anti ala looduskaitseliste väärtuste hinnang ja ettepanekud võimalikuks linnukaitseliseks tegevuseks.

Nahkhiirte uuringu eesmärgiks on kindlaks teha, millised nahkhiireliigid uuritaval alal esinevad. Koguti vaatlusandmeid nahkhiirte toitumise kohta mere kohal lennates.

Samuti koostati eksperthinnang antud ala olulisuse kohta mereimetajatele.

Valmisid aruanded uurimisala põhjaelustiku ja -elupaikade, kalastiku, linnustiku, nahkhiirte ja mereimetajate kohta.




Projekti elluviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.