Miks on tarvis pringlit kaitsta?

Pringel on põhjapoolkera meredes laialt levinud ja tuntud väikene vaal. Ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja- ja Läänemeres on Bonni (e.rändavate liikide kaitse) konventsiooni raames sõlmitud lisalepe, Lääne- ja Põhjamere väikeste vaalaliste kaitse lepe - ASCOBANS. Eesti liitumine selle leppega on olnud arutluse all juba mitu aastat, kuid seni ei ole see veel teostunud. Üheks olulisemaks takistuseks on peetud teadmatust, kas need loomad üldse Eestis elavad. Igal juhul tuleb kasutuse võtta kõik vahendid, et Eesti rannikumeri ja Läänemeri tervikuna oleks vaaladele ohutu elupaik ja pringel kui ainukene „kohalik“ liik peaks vastu ning taastaks oma ajaloolise elujõu.

Läänemere pringlitele, nagu paljudele väikestele vaalalistele, on suurimaks ohuks sattumine kalavõrkudesse, see on tõsi ka Läänemere ainsa vaalaliigi puhul. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Pringlid kannatavad ka merereostuse tagajärjel.

ELFi tegevused pringli kaitsel 

Läänemere lõunaosas, Saksas ja Taanis elab püsivalt umbes 600 seda liiki väikest vaala, leidusid ja vaatlusi on ka Lätist ja Soomest. Kuna Eesti jääb nende vaatluste naabrusesse, on ELF koostöös IFAWi (Rahvusvaheline Loomade Heaolu Fond) ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega toetanud pringli otsingute läbiviimist Eesti rannikul. Kuna loomad on raskesti vaadeldavad kasutati lindistavaid hääli lindistavaid detektoreid. Olgugi et kasutatud aparaatide arv oli väga väike, leidsime Eesti vetest pringli üles.

Kuna pringlid on väga haruldased ja neid on meres raske märgata, oleme väga tänulikud iga vihje ja vaatluse eest, mis võimaldavad neist loomadest rohkem teada saada. Jätkame ka pringlite otsinguid detektoreid kasutades, sest kui me ka ei tea kui palju neid meie rannas võib olla, saame ehk teada, kui sagedasti nad meid külastavad.